Otsingutulemused

Noorel prostituudil Zaral õnnestub põgeneda teda orjastanud vene maffia käest. Jälitajad tihedalt kannul, peidab ta end üksikusse talumajja oma ainsa eesti sugulase Aliide juurde. Kahe naise lugu ulatub aastakümnete taha ja hõlmab saatuslikku armastust ja armukadedust, viha ja vägivalda, sõda ja küüditamist, reetmist ja surma. Ebainimlikud olud võimendavad ebainimlikku käitumist, kinnisideid ja vihkamist. Kuigi aeg on nüüd teine, ei ole vägivald kadunud, see on ainult muutnud oma nägu.

"„Sügisball” räägib inimeste eraldatusest ja võimetusest teisteni jõuda. Samas leidub seal muigeid ja absurdi ning mõni vastavalt häälestunud vaataja võib isegi laginal naerda saada. Kui katsuda kuidagi žanri määratleda, siis võib öelda, et „Sügisball” on süsimust komöödia üksindusest, ahastusest ja lootusetusest.” Veiko Õunpuu, režissöör

Kalju Saaberi jutustuse alusel valminud kaheosalise filmi sündmustik algab 1940. aasta suvel ja lõpeb 1980. aastate keskel nähtuna ühe naise silmade läbi. Maria Marmor oli 1940. aastal nooruke aktivist ja hilisem parteitöötaja, nüüd elab aga trööstitus vanadekodus. Peategelane on oma võitlemised võidelnud ja läheb vastu elu viimasele vaatusele. Maria Marmori meenutused elustuvad mõtterännakuteks minevikku, mis põimuvad olevikusündmustega. Elustub Maria noorus ja armumine sepp Priidikusse, kes jääb tema elu armastuseks, kuigi karm saatus neid lahutas. Naine, kes võitles oma ideaalide nimel ja kaotas isiklikus elus peaaegu kõik, meenutab aegu, mil ta oli noor ja õnnelik, mil kõik oli veel ees.

Eessaare Aadu (Jaan Anvelt) romaani "Linnupriid" motiividel valminud 4-osaline telemängufilm käsitleb eesti kommunistliku töölisliikumise võitlust ja revolutsionääride elu Eesti Vabariigis 1920. aastatel. Film kujutab inimese hinge küpsemist ja lagunemist pingelistes olukordades. Pimedad ristmikud ja kõledad tühermaad loovad painajaliku pingevälja, millesse tegelased satuvad. Nende valikud ja otsused haaravad nad ühel või teisel viisil endasse. Kus on väljapääs? Kas inimene on oma valikutes vaba? Film keelati ära ja esimest korda näidati alles 18 aastat hiljem 1989. aastal.

1920ndate Nõukogude Venemaal ootavad teiste eestlaste seas Eestisse opteerumise luba neiu Agnes ja tema ema ning Agnese noorpõlvesõber, insener Karl Raudsepp oma kihlatu Ernaga. Armastus aga ei küsi inimeste plaanidest, viletsast elust ega üldisest vägivallaõhkkonnast. Karli ja Agnese vastastikused tunded äratavad Ernas sellise armukadeduse, et ta saadab Agnese peale tšekaasse valekaebuse. Tšekaa kätte sattunud Agnese ilu köidab nii komissar Miroštšenkot kui salaagent Hevelyni. Mõlemad otsustavad, et neiu peab saama tema omaks.