Otsingutulemused

Helena on jõuline ja tõhus naine, kogenud kiirbiarst, kellele elu praktiliste pisiasjadega toimetulek raskusi ei valmista. Oma töö tõttu on Helena hästi kursis ka sellega, mis toimub suletud uste taga ja ööpimeduse varjus. Aga see, et ta on emana oma tütre Stefi juba ammu emotsionaalselt hüljanud, jääb märkamatuks. Sel sügisel teeb nutikas aga üksildane 15-aastane Stefi teoks iga ema õudusunenäo. Tüdruk ajab juuksed maha, ei käi enam koolis, ei tule ööseks koju ning tagatipuks satub uue sõbranna Marianni õhutusel vägivaldsesse noortejõuku, kust ei puudu ei narkootikumid, julm manipulatsioon ega küberkius. Helena veedab päevad hirmu tundes ja ööd Stefit oodates ja otsides. ...

Hillel on oma narkomaanist pojaga lähedane suhe. Ta saadab talle iga kahe nädala tagant raha. Peale riidu, mis neil telefoni teel tekib, Lauri kaob. Tema viimane teadaolev asukoht on Bogotá, Kolumbia. Meeleheitel Hille palub Lauri õel Eeval Kolumbiasse sõita ning üsna pea leiab Eeva end sürreaalsest ja halastamatust Bogotá allmaailmast ning teeb kõik endast oleneva, et leida oma vend.

Peeter ja Berliin on üksteist toetavad partnerid. Peeter ütleb, et Berliinis on väga palju temasuguseid: Berliin ei tee sulle etteheiteid sellepärast, kes sa oled. Berliin aktsepteerib sind sellisena nagu sa oled. Ilma kahtlusteta on Berliin Peetri kodu ja Peeter on osa Berliinist. Peeter teeb ka ikka veel bändi. Ta käib aegajalt Eestis, et salvestada oma muusikat sõpradega legendaarsest punkbändist Nyrok City. Vanadel semudel juttu jätkub, kuna urbankameeleonil ja linnamüstikul Peetril on ohtralt lugusid, mida vesta. See on lugu ühe mehe ellujäämisest suures linnas, lugu üksildusest, võitlusest ja vabadusest. Poeem Petsist ja Berliinist.

Ajakirjanduslik dokumentaalfilm jälgib AIDSi tugikeskuse töötajaid süstlavahetusringil Tallinnas ja psühholoogi teraapiaseanssi narkosõltlasega. Sõltuvusprobleemi haaret iseloomustavad intervjuud ministritega, endiste tarvitajatega, tugikeskuse töötajaga, süstlavahetuspunkti vastu protestivate linlastega ja surnud sõltlase emaga. Kokkuvõtvalt jõuab uurimus tõdemuseni, et kuigi opiaate blokeeriva metadooni liitri hind on alla kümne euro ja riigil poleks tegelikult rahaliselt raske asendusravi finantseerida, siis jõulisi meetmeid juba epideemiliste mõõtmeteni küündiva narkoprobleemi vastu pole ette võetud ainuüksi seepärast, et puudub poliitiline tellimus.

Noor naine kasvatab üksinda nelja väikest tütart. Ta elab sotsiaalmaja ühes väikeses toas, ümbritsetuna valdavalt alkohoolikutest ja narkomaanidest. Tema laste isa on vangis. Naine loodab, et alanud aasta kevadel, maikuus, annab president mehele armu ning nad saavad koos alustada uut elu, uues linnas, uute sõprade ja tuttavatega, uute lootustega. Filmi tegijad jälgivad naise elu ja sündmusi kuude kaupa ajani, mil selgub presidendi otsus.

Valget Teed mööda liigub raha ja surm, sel teel kulgevad narkootikumid Kesk-Aasiast Euroopasse. Film kirjeldab ja näitab, kuidas toimib Afganistanist alguse saav Valge Tee, liikudes Kesk-Aasias, Venemaal, Eestis ja Soomes. Filmitud on piiriületuskohti, raudteejaamu, lennujaamu, sadamaid, erinevate riikide tolliametnike tööd. Sel teel kohtab seadusandluse puudulikkust, eneseõigustamist ja teiste süüdistamist. Tegelikku ja tõhusat riikidevahelist koostööd ei ole ja Valge Tee toimib üha jõudsamalt, leides uusi ohvreid. Ohvrid on narkomaanid, narkomaanidest kurjategijate ohvrid ja leinavad vanemad, kelle lapsed on viinud Valge Tee.