Otsingutulemused

Anton, Maria, Liina ja Liis rajasid Lasnamäe elamurajooni õitsva kogukonnaaia. Üheskoos kasvatavad paneelmajade elanikud omale maitsetaimi, köögivilju ja rohelist mõtteviisi. Kapsas, peet ja kõrvits on see, mis lähendab ning toidab inimesi.

Me elame globaalse tarbimise ajastul, kus tarbimistempo üha kiireneb. Ei ole saladus, et moetööstus on selle tarbimisralli esirinnas. Tuhanded vabrikud kolmandas maailmas ei tooda mitte ainult rõivaid erinevatele suurfirmadele, vaid ka tonnide viisi mürgiseid jäätmeid. Moedisainer Reet Ausil on ambitsioonikas plaan muuta maailma. Ausile näib, et ainus viis kahjuliku moetööstusega võitlemiseks on süsteemi muutmine seestpoolt. Film “Moest väljas” jälgib Reet Ausi teekonda Tallinnast läbi Euroopa moelavade ja Lõuna-Ameerika puuvillaväljade otse masstootmise epitsentrisse Bangladeshi.

Kummalise, hiiglasliku ja nähtamatu äriimpeeriumi, ilmselt läbi aegade suurima Eestist juhitud sõuäri, stuudio Eesti Reklaamfilm lugu. Hulljulge idee luua Nõukogude Liidus reklaame tootev stuudio sündis ühe mehe, Peedu Ojamaa peas. Sajad andekad nupumehed ja filmiloojad valmistasid tema juhtimisel tuhandeid reklaamfilme, mis vallutasid miljoneid südameid. Uskumatuna näiv lugu leidis aset “sotsialistlikus impeeriumis”, kus kaupa, mida reklaamida, õieti polnud ja turureeglid ei kehtinud. Üldise kaubapuuduse ja sotsialistliku käsumajanduse tingimustes reklaamiti vahel ka kogunisti olematuid asju ning loodi mulje petlikust kaubaküllusest Nõukogude Liidus.

Lähiajaloo uurija ja elukutseline arhitekt Toivo Kallas on uurinud poliitiliselt vastuolulist lugu Kaleva lennuki ümber alates aastast 2002. Miks lasti 14. juunil 1940 Tallinnast Helsingisse lendu alustanud reisilennuk alla? Hukkus üheksa inimest kuuest riigist. Millised dokumendid või saladused olid peidetud Kalevasse? Tõe selgitamiseks on Kallas teinud koostööd nii inimeste kui ka arhiividega Soomes, Rootsis, USA-s ja Venemaal. Filmi teljeks on viis hüpoteesi Kaleva allatulistamisest. Kaasahaaravad lennukivraki otsimislood põimuvad hukkunute lähedaste usutlustega

Balletitantsija Kaie Kõrb on olnud alates oma esimestest etteastetest meedia huviorbiidis. Kuid tantsija sulni imago taga peituvad senirääkimata lood. Milliseid kompromisse nõuab priimabaleriiniks saamine ja millega toidab tänases päevas oma ihu ja hinge legend, kelle kuvand kuulub juba möödunud sajandisse? 2011. aasta juubeligala ettevalmistused on kõrvutatud haruldaste arhiivikaadritega ja priimabaleriini avameelsete pihtimustega. Sõna saavad Kaie kunagised töö- ja lavakaaslased Tiiu Randviir ning Helmi Puur, aga ka Vladimir Vassiljev, Vjatšeslav Gordejev, Viktor Barõkin ja Maia Plissetskaja.

Tuntud eesti skulptor Tauno Kangro idee valmistada skulptuur rahvuseepose kangelasest Kalevipojast pärineb juba aastast 1997. Hiidsuure skulptuuri kavatses Kangro esialgu erakapitali toel, hiljem juba linna kulul püstitada Tallinna lahte. Suurprojektil on nii mõjukaid poolehoidjaid kui ka vastaseid. Aastal 2007 võidab Kangro linnavalitsuse korraldatud Kalevipoja monumentaalskulptuuri ideekonkursi. Suurejoonelise idee teostamiseks oleks tee justkui sillutatud, ent võimumängud on salakavalad. Film dokumenteerib järgneva kolme aasta jooksul skulptuuriga seotud tähtsamaid sündmusi ja persoone, skulptori igapäevast tööd ja pingutusi oma unistuse teostamisel.

Jüri Želobetski 16-aastane tütar Elviira tapeti 2006. aastal Arukülas noahoopidega selga. Kalli lapse kaotamine pani Jüri oma senist elukäiku tagasi kerima ja otsima vastust küsimusele: miks?. Ühel päeval Aruküla-Jüri teeristil olevast varemetes õigeusu kirikust mööda sõites tundis ta kohutavat ängi. Vastupandamatule valutundele pühakotta järgnedes taipas mees, et talle on korduvalt märku antud, et tema peab selle kiriku endises hiilguses taastama. See usk on aidanud mehel igapäevaeluga edasi minna.

Filmitegijad Artur Talvik ja Priit Valkna jälgivad viie aasta jooksul Tõnu Kaljuste tegemisi ooperisaali ehitamisel Naissaarele, kunagise leiutaja Bernhard Schmidti talumaadele. Idee on pöörane, saarel puudub regulaarne laevaühendus ja elekter ning seal elab vaid kaks püsielanikku. Kes seal etendustel käima hakkab? Karismaatiline Tõnu Kaljuste tahab kõigi kiuste ja hoolimata üldsuse ning rahamaailma vastuseisust rajada sinna omanäolist kultuurikeskust, kus kohtuksid traditsioonid ja kaasaeg, ooperi kõrgstiil ja looduslähedus. Näib, et dirigendi idee on sama hull, nagu omal ajal leiutaja Schmidti loodud vastutuulelaev, ent 2006. aasta suvel saab Kaljuste unistus teoks.

Kunstimetseeni kalduvustega Leigo talu peremehe Tõnu Tamme tegevust kauni järvemaastiku kujundamisel ja 2001. aasta suvekontserdite ettevalmistamisel on jälgitud ligi kahe aasta jooksul. Lakooniline, nappide detailidega loodud portree väliselt lihtsakoelisest ettevõtjast, kes teostab oma mastaapseid visioone paari mehe ja ekskavaatori jõul, ise täie jõuga kaasa rassides. Tamme unistus on viia kokku loodus ja muusika. Mehe eestlaslik jonn ja püsivus viib sihile. 2001. aasta suvekontserdid panid alguse suurejooneliste unistuste täitumisele: juba mõne aastaga kujunes Leigost hinnatud suvine kontserdi- ja teatrietenduste toimumispaik.

Ime see ju on – harmooniline perekond, kellel kulgemise kindel siht silme ees terendamas. Ema Rutt ja isa Anatoli kui mitmekordsed suusatamise juunioride EM-i kuldmedalistid, tütred Kristina ja Katrin aga rahuliku enesemõistetavusega astumas karmi tippspordi maailma. Hans Roosipuu ja Enn Säde jälgivad ligi aasta spordiperekonna värvikat ja pingutusterohket igapäevaelu.