Otsingutulemused

Rakkus jalad, päikesepõletus ja pidev eneseületus vaheldumas klišeelikult kaunite päikeseloojangute ja inspireerivate kohtumistega - see on ühe palveränduri argipäev. Rännakufilmis asub peategelane Keiu Virro teele kuuendat ja viimast korda. Oleme tunnistajaks sellele, mis juhtub ühe usuleige eestlasega ajaloolisel patukahetsuse teel.

Lühimängufilm "Duubel" räägib lunastuse leidmise püüust ebatavaliselt veidras maailmas. Noore režissööri Timmu soov on filmida stseen täpselt nii nagu ta seda ette kujutanud on, kuid tundub, et keegi ei suuda teda mõista. Eesmärgi täitmiseks muutuvad tema töömeetodid üha drastilisemaks ning suhtlus näitlejaga julmalt isiklikuks. Kuigi viimaks Timmu saavutab oma unelmate stseeni, on tema, kes maksab selle eest suurimat hinda.

Seal, kus pole enam rööpaid ja langenud puud kipuvad killustikku embama, istub keegi vananaiste suve krõbedas rohus ja ütleb endale: "Rahu. Olnud tundeid ei kustuta, kuid need tuhmuvad tarkuseks tulevikku. Ehk polegi maine see tee, mida pean käima. Aga kuidas ma seda tean, kui mind allutab gravitatsioon?"

See on film vanaks saamise ilust. Lugu ühest vanast ja targast mehest, kes teeb ettevalmistusi sellest maailmast lahkumiseks. Palju väga isiklikke ja tundlikke küsimusi – kuidas viimsel tunnil mitte kaotada oma usku. Miks just kõige suuremaid pannakse vaimses maailmas nõnda raskelt proovile? Vello Salo on inimlik vaimulik. Mees, kellel on omad kiiksud ja vigurid, elukogemust ja avarat vaimu, tarkust, mida ta on kogunud ja hoidnud, meie aega välja vedanud. Peale Eestist lahkumist 1944. aastal läbi terve maailma: oli sõdurina Soomes ja aednikuna Roomas, õppis Šveitsis ja Hollandis matemaatikat ja füüsikat ning Itaalias teoloogiat, Saksamaal pühitseti aga preestriks. Nii on ta ...

Legendaarsel palverändurite teekonnal Hispaanias mööda Camino de Santiago teed kõnnib igast ilmakaarest pärit rändurite hulgas ka meie filmimees Andres Sööt. Kõige populaarsem palverännaku marsruut, Prantsuse tee, algab Prantsusmaalt, kulgeb üle Pürenee mäestiku Põhja-Hispaaniasse, sihtpunktiks Santiago de Compostela. Nagu mitmed teised Caminol käinud, ei lõpeta ka Sööt oma 800 kilomeetrist teed ühe korraga. Oktoobris 2004 jätab ta teekonna katki, et järgmisel kevadel jätkata ja jõuda palverännaku sihtkohta Santiago de Compostelasse. Rännakufilmis on tükike autorit ja tükike Hispaaniat, jooksu pealt suudeldud, nii ausalt edasi antud kui saab teha vaid üksinda rännates.

Ühe revolutsiooni anatoomia: lugu inimestest, suhetest ja suurest muutumisest. Tallinnas Uue Maailma linnaosas tegutseb grupp noori, keda mõned peavad lärmakateks rahurikkujateks, teised süüdimatuks hipikambaks, kolmandad kangelasteks. Nad alustasid kui anarhistlikud linnageriljad, kes võtsid enda missiooniks võidelda puhtama ja autovabama elukeskkonna eest, valmistades sellega politseile ja valvsatele linnakodanikele peavalu. Aga ühel päeval tuli tunnustus, tähelepanu ja rahastus. Mis jääb järele hullusest, kui see on vaja ühel hetkel projekti pakendada? Kuidas hoida aastate jooksul elus loovat kaost? Mida teha inimsuhetega, mis ei allu projektiloogikale?

Isa Peeter, ema Pille ja tütar Heleen Vennikas sõidavad Soome osalema iga-aastasel 24 tundi kestval ultramaratonil. Kannatusterohkel kestvusjooksul Espoo sisestaadionil läbitakse ühes ööpäevas sadu kilomeetreid.

Erna retk sai tuntuks ühe maailma raskeima militaarvõistlusena, mis oli kõva pähkel ka tegevteenistuses sõjaväelastele. Kas selle suudab sooritada tsivilistist intellektuaal – ja milleks? Filmirežissöör Ilmar Raag paneb ennast sõdurina proovile sõjamängul, mis nõuab osalejatelt tõelist võitlusvaimu ja eneseületamist.

Poiss ja tüdruk jalutavad hommikutundidel maa-aluses rongipeatuses, väsinud teineteisest ja iseendast. Aeg peatub, et noored teeksid otsuse, kuhu ja kuidas nad edasi lähevad.

Lugu Sinimägede kaitselahingutest Eestis 1944. aasta suvel. Ajal, mil Punaarmee Euroopas ligi tuhat kilomeetrit edeneb, ei suuda ta peaaegu poole aasta jooksul vallutada kolme nõlva Ida-Eestis. Sakslased on Eesti idapiirile mobiliseerinud massiliselt eesti vabatahtlikke, enamasti verinoori mehi. Kapten Paul Maitla kirjutab sel suvel päeviku, emotsionaalse sisevaate ümbritsevale julmale sõjale. Päevik, kirjad, mälestused ja arvukad intervjuud lahinguis osalenud meestega avavad Sinimägede lahingud üksikisiku vaatepunktist. See on ka lugu Maitla tütrest, kelle isal tuli sõtta minna enne, kui tütar oli sündinud. Saatuse tahtel ei näinud nad teineteist enam kunagi.