Otsingutulemused

Kuidas kasvatab oma nelja poega endine seakasvataja Janek ja millest unistab hooldekodu omanik Meelis? Kuidas metsamees Rein leiab eluvärskuse noolemängust ja talupidaja Eku kartulikülvist? Kas assenisaator Kaido kahetseb midagi ja kui tihti ta oma naisele lilli kingib? Kas ka hobileidur Juss näeb Jumalat pisiasjades ja milline ikkagi on hüdraulilise niiduki ülekanne? Need on pildid elu keskpaika jõudnud meeste elumõistmisest, eluga leppimisest ja elurõõmu otsingutest selle leppimise sees. See film on kui rahustav soe sõõm inimlikkust keset praegust keerukat maailma täis raevukaid konflikte. Lihtsuses võib olla võlu. Lihtne nagu saun või laul. Ega ta nii on.

Dokumentaalfilm jälgib ühe naisterahva retke mööda Rail Balticu raudtee tulevast trassikoridori. Üritades samal ajal 213 km pikkuselt trassilt otseülekannet teha, kohtab kunstnik Hanna Samoson oma teel inimesi, kelle elu saab olema tulevase raudteega lahutamatult seotud. Läbi lootuste, huumori ja kaotusvalu näitab dokumentaalfilm, kuidas tunnevad end suurprojektist puudutatud inimesed. Filmi taustana rullub lahti katkematu maastik, mis on kõigi märkide järgi määratud peagi muutuma. Lugu võiks rääkida ka Nursipalu harjutusväljakust, Saaremaa tuuleparkidest, Emajõe äärsest tselluloositehasest või tuumajaamast, sest kõigi nende näidete puhul põrkuvad suured tehnoloogilised ideed sooviga säilitada midagi, mis on kellelegi meist ülimalt tähtis. Antud film ei ole traditsioonilise vormiga dokumentaalfilm, ...

Keskaegse krimipõneviku teises filmis ehmatab öövahti kohutav viirastus – rikka kaupmehe traagiliselt uppunud tütar. Hommikuks on vahimees kõrgest tornist surnuks kukkunud ja kahtlastes õnnetustes kaotavad elu veel mitu inimest. Neid sündmusi uuriva Melchiori teed ristuvad nii lõbutüdruku kui preestriga, nii võõramaa kunstniku kui hullunud ketseriga. Vihjed viivad ta Pirita kloostrisse, mille sünged võlvid varjavad unustusse maetud ohtlikku saladust. Samal ajal vaevab Melchiorit mõistatus, miks ta armastatu Keterlyn ühtäkki nende kihluse katkestab…

Madis Ligema ja Taavi Aruse muusikaline dokumentaalfilm räägib ansamblist Robirohi, mis on tänaseks üks Eesti vanimaid gospel- ja bluegrass-muusika viljelejaid. Robirohi populaarsus ja tuntus ei ole Eestis kuigi suur. Kontserte annab ansambel peamiselt kirikutes ja kogudustes. Veerandsajandi pikkusel tegevusperioodil pole nad leidnud väljaspool eesti kirikuringkondi tunnustust. Nii on nende kristliku sõnumi tõttu jäänud muusika mängimata nii R2 Aastahitil, MyHits auhinnagaalal, kui ka Vikerraadio kantrimuusika saates. 2013. aastal tegi ansambel Ameerika tuuri, kus pooleteist kuu jooksul anti üle kolmekümne kontserdi. Gospel- ja kantrimuusika lättel Kentucky osariigis osutus Robirohi väga populaarseks ja nende kontserdid toimusid kuulsatel lavadel ja tantsusaalides, kus on üles ...

Modernne maamees Meelis jõuab oma kadunud koera jälgedes külakolkas toimunud kummalise kuritööni. Üritades juhtunu kohta tõde paljastada, ähvardab kahtluse kiusatus veel ühte ohvrit nõuda.

Vanemad viivad oma võsukesed maale vanaema juurde. Linnalapsed saavad hingata värsket õhku, leiavad endale sõbrad ning tutvuvad ebamugava füüsilise tööga. Kui laste teed ristuvad kadunud mõisahärra päevikuga, kus sees krati valmistamise õpetus, otsustavad nad pikemalt mõtlemata väärt koduabilise vanaemale sünnipäevaks kinkida. Aga maal on samal ajal toimumas sotsiaalmeedia-revolutsioon. Uus digitaalselt ühendatud noorus on asunud vana amortiseerunud vallavõimu välja vahetama. Suures hirmus iseenda lõpu ees teeb vana reaalsus kõik, mis suudab, et püsima jääda. Loodusseadused, saatus ja karma juhivad aga kõik teed omavahel risti ning tuleb see, mis tulema peab.

Herbert sõidab pikale tööreisile ühte mereäärsesse linna. Ootamatult armub ta väga kaunisse lillepoe müüjannasse. Herbert kannatab unetuse all ning ravib seda televiisorist piljardit vaadates. Ent nüüd ei ole ka sellest enam abi. Kinnisideeks muutunud kirg hoiab teda ärkvel ...

Spioonipõnevik eesti luurajast, kes peab paljastama nõukogude topeltagendi. August 1939, viimased päevad enne Teise maailmasõja puhkemist. Euroopat vapustab uudis, et senised verivaenlased Nõukogude Liit ja Saksamaa sõlmisid mittekallaletungi-lepingu. Sellel äreval hetkel langeb Eesti Nõukogude-suunalise luure ülem salamõrva ohvriks – vandenõu taga näib olevat keegi ta viiest alluvast. Reeturit jahtiv luureohvitser Feliks Kangur (Priit Võigemast) avastab, et äsja Poolale surmahoobi andnud Punaarmee valmistub järgmisena Eestit ründama. Olukorra muudab veelgi keerulisemaks Feliksi isiklik saladus, traagiline armulugu poolatar Mariaga…

Rõdul suitsu tehes tabab kodanik Toonekurge korraga selgushetk ning ta mõistab, et ta polegi inimene, vaid lind. Samal ajal söövad Mees ja Naine lõunat. Kui kellast hüppab välja kägu, lahkub Mees kiirustades korterist. Naine ja kodanik Toonekurg kohtuvad...

Põhjamaise vesterni tegevus toimub metsikus Lapimaa tundras. Filmi peategelane on noor kaevur Rupi, kes loodab tundrat õõnestades piisavalt raha kokku kühveldada, et kaevandusküla hingemattev tolm igaveseks jalgelt raputada. Aga töö kaevanduses on seiskunud, sest Rupi põdrakasvatajast isa keeldub oma maid müümast. Kõigele lisaks on manipulatiivne kaevandusboss, hüüdnimega Kalastaja, hakanud silma viskama Rupi sõbra naisele, kellesse ka Rupi on salaja armunud. Nüüd, kui elu kaevanduskülas muutub iga hetkega üha enam varisemisohtlikuks, peab Rupi otsustama, kuhu ja kellele ta kuulub. Kas isakodu ürgsele tundrale või isiklike huvide külmale maale?