Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (118)

Lotte ja kadunud lohed

EV 100 filmid

2019 | Animafilmid, Joonisfilm, Täispikk animafilm | Režissöör: Janno Põldma, Heiki Ernits

Me kõik tuleme lapsepõlvest.

Film on valminud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Laste poolt armastatud Lotte-lugude kolmandas filmis saab vahva koeratüdruk Lotte endale väikese õe Roosi. Leiutajatekülla tulevad teadlased, pesukaru Karl ja kala Viktor, kes osalevad suurel rahvalaulude kogumise võistlusel. Võistluse peaauhinna saab see, kel õnnestub salvestada maailma vanima loomaliigi, müütiliste tuldpurskavate lohede rahvalaulu. Lotte ja Roosi otsustavad teadlasi aidata. Neid ootavad ees põnevad ja ootamatud seiklused.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
EINASTO 11577

2014 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Helle Karis

Film on pühendatud ühele Eestimaa kuulsatest tähtedest, akadeemik Jaan Einastole.

Meie Päikesesüsteemi väikeplaneedile järjekorranumbriga 11 577, mille avastas 8. veebruaril 1994 Belgia Kuningliku Observatooriumi astronoom Eric W. Elst, andis Rahvusvahelise astronoomialiidu väikeplaneetide keskus nimeks Einasto. Koos teiste Eestiga seotud väikeplaneetidega tiirleb nüüd ümber Päikese ka Einasto, üheks tiiruks kulub 3,84 aastat ehk 1400 päeva. Filmi osad kannavad astroloogilist tähendust, mille aluseks on Gustav Holsti Sümfooniline süit “Planeedid” op 32.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Happy Birthday

2012 | Animafilmid, Nukufilm | Režissöör: Riho Unt

Riho Undi nukufilm esitab mitmeid olulisi küsimusi teaduse ja religiooni suhetest, inimlikkusest, robotlikkusest ja iganenud dogmade murdmisest.

Maailmavaateline nägemus piiblikangelase Jeesuse ja inimeste loodud superroboti duellist. Kas südamlik robot R-12, kel Jeesusega samal päeval sünnipäev, suudab murda väljakujunenud dogmad ja pöörata usk enda kasuks või jääb kehtima status quo?
Peida sünopsis Ava sünopsis
Lotmani maailm

2008 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Agne Nelk

Arhiivimaterjalil põhinev humoorika animatsiooniga portreefilm maailmakuulsast semiootikust Juri Lotmanist.

Kuidas portreteerida meest, kelle maailm on galaktikasuurune, kelle peas asub kogu semiosfäär ja kelle pärand on killukestena jäädvustatud fotodele, raamatutesse, videosalvestistesse? Üheks võimaluseks on võtta kokku erinevad elud, need visualiseerida, põimida tervikuks. Putukas, sidemees, vunts, juut, kosmopoliit, semiootik, mõtleja, pereisa, lektor ja kosmonaut Juri Lotman kohtub filmilinal Einsteini, Stalini, Gagarini, Belka ja Strelka, Puškini ning ümarlauarüütlitega. Ilmutusena kangastub üksikasjalik tagasivaade 20. sajandile. Nägemus maailmakuulsa semiootiku Juri Lotmani sise - ja välismaailmast, kus keerulistes ajalootingimustes loodi Tartusse vaba mõtte oaas ja pandi alus ülemaailmselt tuntuks saanud kultuurisemiootikale.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Inimese ja looduse tasakaal

2006 | Dokumentaalfilmid, Loodusfilm | Režissöör: Ago Ruus

Loode-Eestis alustati 2003. aastal Euroopa Liidu Life-Nature programmi raames ohustatud liikide elupaikade taastamise projektiga.

Loode-Eestis on Silma Looduskaitseala administratsiooni valitseda kolm kaitseala: Osmussaare maastikukaitseala, Silma looduskaitseala ja Vormsi maastikukaitseala. Euroopa Liidu Life-Nature programmi eesmärk on taastada ja säilitada pool-looduslikke rannikuelupaiku, luues seeläbi sobivad elamis- ja rändeaegsed peatumistingimused ohustatud liikidele. Filmis on tähelepanu all projekti raames tehtav koostöö kohalike elanikega.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Sundasunik

2004 | Dokumentaalfilmid, Loodusfilm | Režissöör: Rein Maran

Rein Marani filmi kangelane on inimese käe läbi Eestimaale sattunud sundasunik – kährikkoer.

Oma ja võõras. Millal muutub võõras omaks? Kas see on üldse võimalik? Need probleemid ei puuduta mitte ainult inimühiskonda, vaid ka looduslikke kooslusi. Enamiku liikide jaoks on looduses väljakujunenud barjäärid peaaegu et ületamatud. Käesoleva filmi kangelane on inimese käe läbi Eestimaale sattunud sundasunik – kährikkoer. Tähelepanu all on kährikkoeraga seonduvad ökoloogilised ja eetilised probleemid. Kõigepealt on see aga lummav ekskursioon öise ja varjatud eluviisiga looma maailma. Vaatajal on võimalik osa saada ühest looduse tahust, mis kaamera vahenduseta vaevalt et võimalik oleks.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kaali saladus

2003 | Populaarteaduslikud filmid | Režissöör: Urmas Eero Liiv

Urmas E. Liivi populaarteaduslik dokumentaalfilm lahkab Eesti loodusmälestise Kaali meteoriidi Maale, Saaremaale kukkumise lugu.

Mõne tuhande aasta eest kukkus Saaremaale suur raudmeteoriit, mis oli atmosfääris tükkideks lagunenud ja maapinnaga kokkupõrkel tekitasid tükid Kaali kraatrivälja. Erinevad meetodid annavad kraatrite vanuseks 7000 – 2400 aastat. Teadlased püüavad Kaali meteoriidikraatri saladust lahendada nii geoloogilisest, etnomütoloogilisest kui ka populistlik-hoiatavast küljest.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Partituur neuroni genotüübile

1999 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Peep Puks

Dokumentaalfilm eestlasest molekulaarbioloog professor Mart Saarmast, kes töötab Helsingi Ülikooli Biotehnoloogia Instituudis ja on samas ka seda instituuti juhatanud algusest saadik.

Cognosce te ipsum! - Tunne iseennast, öeldi antiikajal. Mida me siis teame, kui mõne aasta pärast tunneme oma sadat tuhandet geeni? Jõuame me kunagi elu sügavaimate saladusteni? "Uurija tee on lõputu. Selles peitubki teaduse võlu!" ütleb professor Mart Saarma. See film on ühest Eesti nimekaimast elu-uurijast, molekulaarbioloog Mart Saarmast, kes juhib Helsingi Ülikooli Biotehnoloogia Instituuti.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Emakala surm

1996 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Dokumentaalfilm Muhu kalurite poolt püütud 135 kg raskusest atlandi tuurast, mis kuulub 10 haruldasema kala hulka maailmas. Kalapüügieeskirjad ei luba seda kala püüda. Kuidas oleks pidanud käituma Muhu kalurid?

Kui kaksteist Muhu kalurit ühel 1996. aasta kevadhommikul merele läksid, ei osanud nad aimatagi, milliseid üllatusi ja sekeldusi see päev neile toob. Merelt tuldi tagasi suurima kalaga, mis kunagi Eesti vetest püütud. Võrku jäi ligi kolme meetri pikkune ja 135 kilo kaaluv atlandi tuur, maailma kümne haruldasema hulka kuuluv kala. Ent kalapüügi eeskirjad ei luba seda kala püüda. Kuidas oleksid pidanud kalurid toimima? Kas merre tagasi laskma? Nende probleemide üle arutavad ministrid, teadlased, kalakaitsjad ja kalurid. Kala ise aga söödi koos 28 kilo kaaviariga pidulikult ära. Järele jäid vaid legend ja topis muuseumis.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Teel Euroopasse

1995 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Peep Puks

Ajal, mil Euroopa Liidus otsiti edasisi arenguteid ja -võimalusi, vaadeldi meil, kummale poole vaekauss langeb.

Ajal, mil Euroopa Liidus otsitakse edasisi arenguteid ja võimalusi, jätkuvad Eestis meie võimaliku liitumisega seonduvate kasude ja kahjude kaalumised. Filmid autorid püüavad ajaloost ning kohtumistel Euroopa erinevates riikides otsida vastuseid liidu tugevatele ja nõrkadele külgedele. Meie probleeme aitavad avada ka Eesti teadlased ning ühiskonna ja kultuuritegelased.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
3
4
5
6
7
8
...
Järgmine
»