Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (39)

Ma elasin Eesti Vabariigis

1939 - Ma elasin Eesti Vabariigis

2010 | Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm | Režissöör: Liina Triškina-Vanhatalo

Liina Triškina dokumentaalfilm Eesti riigile saatuslikust 1939. aastast, vabadusest ja sundseisust, tegemistest ja tegemata jätmistest

Mis tunne on olla 10-aastasena ajaloo pöörises? Mis tunne on olla noor inimene riigis, mis ühel päeval naudib edu vilju ja järgmisel kaob kaardilt? Eesti riigile murrangulist 1939. aastat ja suure maailma ajaloosündmusi vaadeldakse kõrvuti tollaste laste mälestustega. Perekonnafotod, ajaleheväljalõiked, dramaatilised arhiivikaadrid, nüüd juba eakate inimeste lapsepõlvemälestused seovad kokku traagilise 1939. aasta sündmused ja Eesti riigi vaikse hävingu.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tantsud Linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt

2010 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Jaak Lõhmus

Filmiloolane Jaak Lõhmus võtab kokku Eesti presidendi Lennart Meri filmirännakud soome-ugri hõimude juurde ja portreteerib teda kui filmiloojat – 60ndate lõpul alanud uurimisretkede eestvedajat, eestlastest ja hõimurahvastest jutustavate dokumentaalfilmide stsenaristi ja režissööri.

Kahekümne viie aasta kestel oli Lennart Meri elu ja looming tihedalt seotud Eesti filmindusega. Film kirjeldab tema soome-ugri rahvastest jutustavate antropoloogiliste dokumentaalfilmide “Veelinnurahvas” (1970), “Linnutee tuuled” (1977), “Kaleva hääled” (1986), “Toorumi pojad” (1989) ning “Šamaan” (1997) valmimislugu. Kasutatud on filmiekspeditsioonidel võetud fotosid, katkendeid raadio- ja telesaadetest Lennart Meri intervjuudega, tema enda videokaameraga salvestatud kaadreid, omal ajal filmidest välja jäetud lõike, kirjavahetust ja arhiividokumente. Kõnelevad Lennart Meri filmide kaasteelised, kolleegid ja sõbrad.
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Eesti valik 2001

2002 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Rein Raamat

Tulevaste põlvkondade jaoks on jäädvustatud Eesti ajaloo tähtis hetk – Eesti Vabariigi presidendi valimiste kulg aastal 2001 ja Arnold Rüütli valimine presidendiks.

2001. aasta presidendivalimistel osutus pärast kolme hääletusvooru Riigikogus ja kahte hääletusvooru valimiskogus Eesti Vabariigi presidendiks järgmiseks viieks aastaks valituks endine Eesti NSV Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel. Jälgitakse presidendivalimiste käiku, kuulatakse poliitikute ja presidendikandidaatide arvamusi ning lahatakse väikese riigi ees ja sees olevaid probleeme.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Lennart Meri kõne ÜRO Peaassamblee 48. istungjärgul

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: EV president Lennart Meri kõne ÜRO Peaassamblee 48.istungjärgul 30.09.1993

1993 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Vabariigi Presidendi Lennart Meri kõne Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee 48. istungjärgul New Yorgis 30. septembril 1993.

ÜRO istungitesaali üldvaade. Kõnelema kutsutakse Eesti Vabariigi president. President Lennart Meri peatub kõnes kolmel suuremal probleemil. Võõrvägede Eestist väljaviimise läbirääkimisi pidurdavad Vene poole väited, et neil puuduvad võimalused äraviidavaid vägesid majutada ning küüniline põhjendus relvajõudude püsimise vajalikkusest Balti riikides, et kaitsta kohaliku vene elanikkonna inimõigusi. Üldisem väljakutse, kuidas rakendada ennetavat diplomaatiat, rahuloomet ja rahuvalvet konfliktide korral. Kolmandaks probleemiks on demokraatia ja vabaturumajanduse kindlustamine Eestis. Kõne lõpul peatub president ÜRO reformimisel - väikeriikidel kui maailma riikide enamikul lasub kohustus maailmakorda uuesti defineerida.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Mina, Lennart Meri...

1993 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Filmikroonika pöördelistest kuudest (23. aprill - 6. oktoober 1992) Lennart Meri elus, mil Eesti esimene pärastsõjaaegne suursaadik Soome Vabariigis jõudis presidenditoolini.

Filmikroonika pöördelistest kuudest (23. aprill - 6. oktoober 1992) Lennart Meri elus, mil Eesti esimene pärastsõjaaegne suursaadik Soome Vabariigis jõudis presidenditoolini. Kaamera jälgib Lennart Merit tema atraktiivsuses ja vastuolulisuses nii ametiasju ajades, valimiskampaania käigus kui ka kodus. Vaatajaile on antud võimalus kujundada oma nägemus Eesti teise iseseisvusaja esimesest presidendist. Filmis on kasutatud Eesti, Soome ja Islandi telearhiivide materjale.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kaleva hääled

1986 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Lennart Meri

Lennart Meri kolmevaatuseline film-essee mälust ja soome-ugri rahvaste ajaloolistest kultuurisidemetest.

Film jaguneb mõtteliselt kolme ossa. Esimene peatükk on pühendatud iidsetele mälukandjatele, nagu Karjala kaljujoonised, Kalevala-värss, hantide karupeied. Ringkäik minevikus on põimitud müütilise muinasajalooga, kuid tõmbab paralleele tänapäevaga. Teises osas jutustab Lennart Meri soome rahvaluulekoguja Elias Lönnroti külaskäigust Eestisse ja tema kohtumistest Eesti vaimuinimestega 1844. aastal. Huvi eesti keele vastu ja sõprus Faehlmanniga vihjab vastastikusele mõjule meeste töös “Kalevala” ja “Kalevipoja” koostamisel. Kolmandas osas taaselustatakse Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja dirigent Tõnu Kaljustega Veljo Tormise kooriteose „Raua needmine“ filmiettekandes muistne rauasulatus- ja sepistamisrituaal.
- Vaata
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Veelinnurahvas

1970 | Dokumentaalfilmid, Antropoloogiafilm | Režissöör: Lennart Meri

Lennart Meri režissööridebüüt jäädvustab sõnas, pildis ja muusikas soomeugri ja samojeedi rahvaste traditsioonilist kultuuri, mille keskseks motiiviks on müütiline veelind.

Soomeugri ja samojeedi rahvaste ühisjuuri ning rännuteid otsivas-avastavas dokumentaalfilmis püütakse tungida Uurali keelkonna läteteni, jälgida soome-ugri ja samojeedi hõimude etnograafiat, folkloori ja igapäevaelu, taastada nende tuhandeaastaseid rännuteid oletatavast algkodust Siberist Läänemere ja Doonau äärde. Kamassi, neenetsi, handi, komi, mari ja karjala keele kõnelejaid on jäädvustatud nende igapäevases elukeskkonnas 1969-1970. aastail Neenetsimaal, Handi-Mansimaal, Usbekistanis, Komis, Marimaal, Karjalas ja Eestis. Filmi koondatud ja emotsionaalselt mõtestatud aines on igihaljas ning selle ajaloolis-kultuuriline väärtus vaid suureneb ajas.
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Pööripäev

1968 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Vladimir Karasjov

Vladimir Karasjovi dokumentaalfilm 1940. aasta juunipöördest Eestis ja Teise maailmasõja sündmustest Euroopas.

Arhiividokumentidele ja -fotodele ning kroonikakaadritele toetuv dokumentaalfilm 1940. aasta juunipöördest Eestis ja Teise maailmasõja sündmustest Euroopas. Ekraanil Konstantin Päts, Johan Laidoner, Adolf Hitler, Jossif Stalin, Vjatšeslav Molotov, Henri Philippe Petain, Johannes Vares-Barbarus, Johannes Lauristin, Olga Lauristin, Neeme Ruus jt. Järg Vladimir Karasjovi kavandatud triloogia esimesele, Viktor Kingissepa elu kujutanud filmile „Eelkäija“.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Noorteorganisatsioonid tervitavad presidenti

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Aleksander Lellepi kroonika

1940 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Tallinna ja Nõmme noorteorganisatsioonid tervitavad presidenti Kadriorus 28. mail 1940.

Noorteorganisatsioonid kohtuvad president Konstantin Pätsiga Kadriorus 1940. aasta mais. Näidatakse noortejuhte Kadrioru lossi ees, ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri saabumist ja lossi sisenemist, lippureid rivis lossi ees. President Konstantin Päts, Johan Laidoner, haridusminister Paul Kogerman ja presidendi vanemkäsundusohvitser kolonel Herbert Grabbi väljuvad lossist rõdule. Marsivad kodutütred, gaidid, noorkotkad (nendega koos noorsepad) ja skaudid.
Peida sünopsis Ava sünopsis
President Konstantin Päts andmas intervjuud

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: President Konstantin Pätsi kroonika

1940 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

President Konstantin Päts vastab ajalehe toimetaja küsimustele Kadrioru lossis 1940.

Filmi autor, kunagine Moskva saatkonna majandusülem Aleksander Lellep oli ärisuhetes Konstantin Pätsiga, mistõttu sai vabalt Kadrioru lossis ja Oru residentsis filmida. Konstantin Pätsiga seotud kroonika kolmandas palas annab president intervjuu Päevalehe toimetajale Kaljula Tederile Kadrioru lossis 1940. Presidendi olek on veidi äraolev, vastused küsimustele on napid.
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
3
4
Järgmine
»