Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (53)

Trail Baltic. Väljasõit rohelisse

2023 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Marianne Kõrver

Dokumentaalfilm jälgib ühe naisterahva retke mööda Rail Balticu raudtee tulevast trassikoridori. Üritades samal ajal 213 km pikkuselt trassilt otseülekannet teha, kohtab kunstnik Hanna Samoson oma teel inimesi, kelle elu saab olema tulevase raudteega lahutamatult seotud.

Dokumentaalfilm jälgib ühe naisterahva retke mööda Rail Balticu raudtee tulevast trassikoridori. Üritades samal ajal 213 km pikkuselt trassilt otseülekannet teha, kohtab kunstnik Hanna Samoson oma teel inimesi, kelle elu saab olema tulevase raudteega lahutamatult seotud. Läbi lootuste, huumori ja kaotusvalu näitab dokumentaalfilm, kuidas tunnevad end suurprojektist puudutatud inimesed. Filmi taustana rullub lahti katkematu maastik, mis on kõigi märkide järgi määratud peagi muutuma. Lugu võiks rääkida ka Nursipalu harjutusväljakust, Saaremaa tuuleparkidest, Emajõe äärsest tselluloositehasest või tuumajaamast, sest kõigi nende näidete puhul põrkuvad suured tehnoloogilised ideed sooviga säilitada midagi, mis on kellelegi meist ülimalt tähtis. Antud film ei ole traditsioonilise vormiga dokumentaalfilm, ...
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Lumi ja Leenu

2022 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Mirjam Matiisen

Mirjam Matiiseni dokumentaaliflm Silvist, kes veel enda tarbeks kahte lehma peab.

Silvi on veel üks viimastest eestlastest, kes enda tarbeks oma kodutalus kahte piimalehma peab ja neid igapäevaselt käsitsi lüpsab. Kuid ka Silvi ei näe lehmapidamisel pikka tulevikku ja kavatseb oma armsatest loomadest loobuda.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Viimased

2020 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Veiko Õunpuu

Lõbusapoolne film lõpuaegadest.

Põhjamaise vesterni tegevus toimub metsikus Lapimaa tundras. Filmi peategelane on noor kaevur Rupi, kes loodab tundrat õõnestades piisavalt raha kokku kühveldada, et kaevandusküla hingemattev tolm igaveseks jalgelt raputada. Aga töö kaevanduses on seiskunud, sest Rupi põdrakasvatajast isa keeldub oma maid müümast. Kõigele lisaks on manipulatiivne kaevandusboss, hüüdnimega Kalastaja, hakanud silma viskama Rupi sõbra naisele, kellesse ka Rupi on salaja armunud. Nüüd, kui elu kaevanduskülas muutub iga hetkega üha enam varisemisohtlikuks, peab Rupi otsustama, kuhu ja kellele ta kuulub. Kas isakodu ürgsele tundrale või isiklike huvide külmale maale?
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Maran

2018 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Ants Tammik

Dokumentaalportree loodusfilmide meistrist Rein Maranist, kes jagab oma mõtteid elust ja loodusest.

Rein Maran on Eesti filmi suurmees, kelle elutööks on mahukas ja unikaalne loodusfilmide kogu. Ligi poolesaja loodusteemalise filmi autorina on ta tundliku operaatorisilmaga jäädvustanud hindamatut filmimaterjali. Kõige selle kõrval noori filmitegijaid õpetades on tema panus Eesti kultuuriloole suurem, kui seda keegi suudab hoomata. Saame aimu Rein Marani elufilosoofiast ja käime temale armsaks saanud võttekohtades.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Lembri Uudu

2017 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Eeva Mägi

Vahel võtab inimesel aega, et taibata - ta on tegelikult juba surnud.

Kuni Eesti Vabariigi taasiseseisvumiseni 1991. aastal tegutses Pähkla külas Saaremaal kolhoos, mis andis tööd pea kõigile külaelanikele. Kolhoosis töötas traktoristina ka Lembri Uudu. Pärast kolhoosi lagunemist kaotas suurem osa külaelanikest oma töö ja Uudu suri. Vahel aga juhtub nii, et inimese tegelik elujõud tuleb välja alles pärast tema surma. Lembri Uudu suri ära nii õigel ajal, et temast sai kangelane, kes hoiab siiani külaelul hinge sees ja kolhoosi koos.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Elu rannas

2010 | Muud liigitused, Tellimusfilm | Režissöör: Ago Ruus

Mere taandumisel vabanenud rannaalade kasutuselevõtmise tähtsusest.

Loodushoiuaktivist Aleksei Lotman rõhutab kariloomade olulist osa looduskaitselise funktsiooni täitmisel. Hooldamata rannaniidud võivad kinni kasvada 5-10 aastaga. Looduskaitsjate ja põllumeeste koostöö Loode-Eesti rannaalade hooldamisel on oluline paljude taime- ja loomaliikide eluks vajalike tingimuste säilitamise nimel.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Lehmakauplemine

2006 | Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm | Režissöör: Aivo Spitsonok

Läti piiri ääres asuvas Lanksaare talus kasvatatakse eesti maakarja lehmi ja tehakse jõupingutusi selle haruldase tõu säilimiseks.

Ädu ja Enn kasvatavad Läti piiri ääres asuvas kunagises Eesti suurimas Lanksaare talus eesti maakarja tõugu veiseid, nudipäiseid punasekarvalisi lehmi. Soode ja metsade keskel asuvas Lanksaares käib aeg omasoodu ja tegemistega mujal Eestis ei olda eriti kursis. Eesti maatõugu lehm ongi ainuke põhjus, mis neid kahte inimest Lanksaarest välja viib. Käiakse Eesti teistesse taludesse kostile antud lehmi üle vaatamas, viiakse talu vanim lehm Õõda Eesti Põllumajandusülikooli tudengitele õppimiseks ja uurimiseks. Kõike tehakse eesti maakarja taastamise heaks.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Sääsk ja hobune

Eesti jutt

2001 | Animafilmid, Nukufilm | Režissöör: Mikk Rand

Kord hakanud sääsk hobusega vaidlema, et nemad - sääserahvas - on tugevamad kui hobune. Ei olnud hobune sellega nõus ja nõnda nad vaielnud ikka tüki aega, kuni otsustanud lõpuks jõudu katsuda.

Hobune oli suur ja tugev, aga sääski tulnud tuhandeid ja tuhandeid. Nõnda vestab Eesti muinasjutt ja eks näita ka film, kuid filmi on lisatud eneseirooniat eestlaseks olemise kohta, eestlase olemuse kahestumist. Pikaldasus ja ettevaatlikkus on paljuräägitud rahvuseline iseloomujoon, see iseloomustab hobust. Sääskede olemus kujutab eestlaste jonnakust ja edasipüüdlikkust, eestlaste arenemishuvi. Nii need iseloomuomadused vastakuti satuvadki - ühelt poolt tehnika "religioon" ja teiselt poolt maalähedus, suisa matslikkus.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ilus armas nudi

2000 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Ago Ruus

Eesti maakari on osa meie maa ja rahva kultuuripärandist, samasugune Eestile igiomane märk nagu eesti hobune, regivärss, puisniit vōi rannakarjamaa.

Eesti maakarja saatus pole kerge olnud ei mōisnike ega kolhooside aegu. Enne sōda oli taludes 20 000 maakarja looma, tänaseks on meil maatōugu veiseid alla 500 ja ta on kantud maailma ohustatud tōugude nimekirja. Veel jätkub entusiastidel tahtmist ja jōudu vōidelda mōnikord lootusetutki vōitlust “oma” karja eest. Aga kui kauaks veel? Film on valminud Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi asutamise 80. aastapäevaks.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tuulealused 1

1996 | Dokumentaalfilmid, Loodusfilm, Probleemfilm | Režissöör: Enn Säde

Kaheosalises dokumentaalfilmis "Tuulealused" vaetakse inimese ja looduse, looduskaitse ja talumehe keerulisi suhteid. Esimeses osas vaadeldakse talunike põlde rüüstavate laglehordidega seotud probleemistikku ning arutletakse omanikele tagastatud väikesaarte oleviku ja tuleviku üle.

Musti laglesid on palju, nad hävitavad tihti põllumehe saagi. Saaremaa talupidajad torisevad nende pärast, kuid paraku - lagled on rahvusvahelise looduskaitse all, lasta neid ei tohi. Kus on väljapääs, milles lahendus? Valus probleem on ka väikesaartega, mis tänases Eestis talupidajatele tagastada tahetakse. Kuidas aga käituda, kui saar on looduskaitseobjekt? Või kui saari on valmis üles ostma kodu- või välismaised rahatuusad?
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
3
4
5
6
Järgmine
»