Otsingutulemused

Suur-Emajõgi moodustab võimsa veemaailma, mis varjab endas ürgset elu. Väike Aleksander Remek avastab koos filmimehest isaga selle lummava maailma saladusi. Vaataja saab isa ja poja vahendusel osa kotkaste ja kobraste, saarmaste ja siidisabade, rohunepi ja ronkade varjatud elust.

Maailmast eraldatud Siberi taigas elab karismaatiline usuliider Vissarion, kes nimetab ennast Kristuse taassünniks. Tema ümber on kogunenud tuhandetest järgijatest usulahk, kuhu kuuluvad ka kellamees Dmitri ja tema naine Sveta, kes tuli kommuuni paar aastat tagasi kolme lapsega Peterburist. Laste pärisisa Magomed kirjutab aga kaebekirja Venemaa presidendi administratsioonile, nõudes lapsi tagasi. Režissöör Arbo Tammiksaar kolis perega aastaks vissarionlaste külla. Ta jälgis kolme lapse igapäevaelu selles maa peale rajatud paradiisiaias keset Siberi taigat. Kuidas on lastel kasvada tsivilisatsioonist äralõigatud kohas tavapäratute veendumustega kogukonnas?

Kes on Jaan Kaplinski, üks viljakaim ja tuntuim eesti kirjanik, luuletaja ja mõtleja inimese, mehe, isana? Mis on peidus tema luule ja kirjatööde taga? Lähivaade Kaplinski maailma kujutab tema elu ühte päeva, päikesetõusust loojanguni, täis argitoimetusi Mutiku talus, sekka arutlusi luulest, keelest ja loominguvabadusest nõukogude ajast kuni tänapäevani. Kaplinski elus on praegu pöördeline aeg, ta otsib taoismi eeskujul sisemist vabadust. Tema mõtted ja tagasivaated minevikku koos lihtsate talutööde, pereliikmete intervjuude ja taustal loetud luuletustega püüavad ülaltoodud küsimustele vastust leida, kujutades kirjaniku intiimsemat poolt talle lähedases argimiljöös.

Kaheksasilbiline regilaul pärineb vanast soome-ugri maailmapildist, olles kasvulavaks eestlaste laialt tuntud laulukultuurile. Jõulises ja monotoonses helis peitub salapärane jõud, mis innustab otsima oma juuri ja leidma regilaulule uusi kasutusvorme. Praegusel, oluliste muutuste ajastul on paljud kaotamas oma identiteeti. Küsimus, kuidas end selles maailmas kehtestada, puudutab meid kõiki. Film pakub võimsaid pilte, mille kaudu saab nähtavaks eriline kudum Eesti looduse, inimese ja laulu vahel. Regilaulu olemuse üle arutlevad Veljo Tormis, Lauri Õunapuu, Meelika Hainsoo, Jaak Johanson, Jaan Kaplinski, Lea Tormis, Mikk Sarv, Urve Lippus, Jane Priks, Märt-Matis Lill jpt.

Kersti Uibo on kinni püüdnud igapäevaelu lihtsa ilu ja voogamise mungakloostris, mis seisab mäel Serbia küla Velika Hoča kohal Kosovos. Režissöör palub vaatajail kõrvale jätta igasugune soov kuulata "lugu" ja selle asemel vaikselt vaadelda. Filmi rahulikkus loob poeetilise ruumi, milles kujutlusvõime saab vabalt liikuda, mediteerides ja peegeldades. Musta riietatud mungad ja kloostriülem Isa Miron elavad oma argitoimetusi tehes ühes rütmis ümbritseva loodusega. Pühakojas kõlavad palved ja laul taastavad harmoonia kõige loodu vahel. Kaamera on liikumatu, maastikud rulluvad lahti, aastaajad vahelduvad ja sõnad annavad ruumi vaikusele.

Lucia elu ühes Eesti alevikus on lõbus ja vaba, kuid koolis on õpetajad mures, sest hinded on tal halvad. Tema isa, surnuaiavaht Kaido putitab autosid ja teeb muid juhutöid, ema Maria peab töö kaotamisest saadik teiste omasugustega pidu. Lucia kooliasjade jaoks pole kummalgi aega. Juba on asi lastekaitseinspektori laual, kui pere ootamatult kutsutakse Soome külla. Nädal aega elavad nad kirikuõpetaja Sirpa juures, ja Lucia ettekujutus kodust muutub põhjalikult. Tagasi Eestisse jõudes võtavad sündmused sellise pöörde, et tüdruk peab valima, millises kodus elada.

Urbaniseeruva inimese ja looduskeskkonna suhted muutuvad üha probleemsemaks. Võibolla on ülemaailmne keskkonnakriis linnastuva elukeskkonna kriis, meie harjumuste, ootuste ja väärtuste kriis? Film peegeldab harjumuspärase maailma lõppemise aimdust New Yorgi alati pulseerivatel tänavatel; Türgis, iidses Hasankeyfis, mille ajalugu ulatub linnakultuuri algusaega, vanasse Mesopotaamiasse; Kambodža südames laiuva Tonlé Sapi järve kalurikülades ja Freiburgi ultramoodsas ökolinnaosas Lõuna-Saksamaal Vaubanis. Neli maailma paika, neli näidet sellest, kuidas inimene muudab keskkonda ja keskkond mõjutab omakorda inimest ja tema identiteeti.

Iidsetest aegadest on inimesed ihu- ja hingehädade ravimiseks kasutanud taimi. Nende hulgas on nii kõrgusse pürgivaid puuhiiglasi kui maadligi rohuraasukesi. Otsime neid päikeseliselt niidult, rannalagedalt, koduaiast, soo ja raba avarustelt, ürgmetsa hämarusest. Hästi lähedalt vaadates avaneb taimede ja loomsete eluvormide side ja vastastikune sõltuvus, selle mõju elu kui terviku olemasolule ja looduse hunnitu ilu. Teejuhiks on Tartu Ülikooli farmakognoosiadotsent Ain Raal.

Sõdalane, kellel seisab ees lõplik võitlus hea ja kurja vahel, peab olema meelelt puhas, kirgas ja külm nagu kalliskivi. Meister Sintai aga armub kaunisse neiusse, kelle süda kuulub teisele. Sintai alistab küll vastase, kuid ei hävita teda. Nii loob ta endale võimaluse armastada õnnelikult mõnel teisel ajal ja teises kohas, kuid annab ka võimaluse kurjusele, mis tema tõttu ärganuna ähvardab muuta põrguks 21.sajandi maailma.

Neljakümneaastane edukas ettevõtja Toomas otsustab teha aastase pausi - jätta naine, poeg ja äri ning asuda elama üksildase metsajärve äärde vanasse talumajja. Peatselt koputab uksele naabrimees, tema järel ka teine, ja näib, et terve küla värvikad elanikud vajavad temalt sõnumit, millele vihjab salapärane metsaneid. Toomas tunneb eneses tõekuulutaja väge ja vaimu. Kui aga abikaasa ja äripartner teda külastavad, tuleb loosse ootamatu pööre.