Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (14)

Pärand

2011 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Eeva Jäntti

Eesti-Soome koostöös valminud dokumentaalfilm Sillamäest, kunagi rangelt salastatud Ida-Virumaa kaevanduslinnakesest, mis sai nõukogude ajalt päranduseks radioaktiivsete jäätmete hoidla.
Kummikaru

2009 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Indrek Simm

Probleemfilm Ülgase küla elaniku Maiko Ratneri võitlusest prügimägedega kunagise fosforiidikaevanduse karjäärides.

Kes meist ei tahaks elada keset kaunist ja puhast loodust? Ja kes meist poleks näinud kusagile metsa või kraavi sokutatud prahihunnikuid? Ülgase külal on Eesti kõige mustema küla kuulsus. Siinses karjääris laiutavate rehvivirnade ja ehitusjäätmetega on asunud võitlusse noor külamees Maiko. Tal pole muid abivahendeid, kui isiklik maastikuauto ning omaenda aeg ja jõud. Kunagi loodab ta Ülgase päris puhtaks saada.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Middendorffi jälgedes

2006 | Dokumentaalfilmid, Loodusfilm | Režissöör: Liina Triškina-Vanhatalo, Riho Västrik

Riho Västriku eestvedamisel kordas Eesti filmigrupp Alexander Theodor von Middendorffi ekspeditsiooni Siberi vähetuntud aladele.

Alexander Theodor von Middendorff (1815 – 1894), baltisaksa ja eesti päritolu Venemaa teadlane, korraldas pärast osalemist mitmes uurimisretkes 1842 - 1845 aastail teadusekspeditsiooni Euraasia põhjatippu Taimõri poolsaarele. Poolteist sajandit hiljem võttis grupp Eesti teadlasi ette sama teekonna oma kuulsa kaasmaalase jälgedes. Lisaks kargele arktilisele tundrale, mis üllatab tuhandete lindude ja metsikute põhjapõtradega, kohtuti pärismaalastega, kelle esiisade abiga Middendorff jõudis Põhja-Jäämereni.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Impeeriumi jäljed: Paldiski 1994

1994 | Dokumentaalfilmid, Muud liigitused, Tellimusfilm | Režissöör: Mati Talvik

Paldiskis ja Pakri saartel valitsenud olukord pärast Nõukogude sõjaväe lahkumist Eestist 1994. aastal.

1939. aastal pärast Nõukogude Liidu poolt Eestile peale surutud baaside lepingut sai Paldiskist NL sõjaväebaas. Pärast teist maailmasõda oli linn esialgu avatud ka kohalikele elanikele, kuid 1962. aastal vastu võetud otsus luua Paldiskisse NSVL tuumaallveelaevnike õppekeskus, muutis Paldiski 30 aastaks kinniseks sõjaväelinnaks. 1968. aastal hakati õppekeskuses koolitama välja aatomiallveelaevade ekipaaže. Paldiskisse ehitati tõenäoliselt maailma ainus maapinnal asuv tuumaallveelaeva täpne makett koos tuumareaktoriga. Hiljem lisandus ka teine tuumareaktor. Vene sõjavägi lahkus Paldiskist 30. augustil 1994. Sõjavägi jättis linna maha väga viletsas seisukorras.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Impeeriumi jäljed: Radioaktiivne reostus

1994 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm, Muud liigitused, Tellimusfilm | Režissöör:

Nõukogude impeeriumilt päranduseks saadud radioaktiivsed reostuskolded Eestis.

Üheks nõukogudeaegseks pärandiks on radioaktiivne reostus, NSV Liidu koloniaalpoliitika markantne näide tahtmatusest tegutseda keskkonnasäästlikult. Suuremad radioaktiivsed reostuskolded olid Sillamäe uraanirikastusvabrik, Saku radioaktiivsete jäätmete matmispaik, Valga lähedal asunud tuumarakettide maa-alune stardikompleks ja Paldiski tuumaallveelaevade õppekeskus. Kõigi nõukogude tuumaobjektide puhul on probleemiks täpsemate plaanide puudumine, info hankimine Venemaalt on seotud aga tohutute raskustega.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Amme jõe saastamine

Eesti Kroonika nr 3 (1471), märts 1991

1991 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Heikki Aasaru

Loodusreostus Tartu sõjaväe lennuväljal, mille tagajärjel on saastunud Amme jõgi.
- Voogedastus
- Voogedastus
Eesti siseveed

1989 | Muud liigitused, Tellimusfilm, Õppefilmid | Režissöör: Heli Speek

Õppefilm Eesti jõgede toiterežiimist, järvede põhitüüpidest ja sisevete seisukorrast.

Eesti NSV Riikliku Hariduskomitee tellitud õppefilm Eesti jõgede toiterežiimist, järvede põhitüüpidest ja sisevete ökoloogilisest seisukorrast. Rännak Eesti jõgede ja järvede ääres. Diktoritekst on rikkalikult kaetud poeetiliste katteplaanidega. Kaadrites suuremad ja väiksemad jõed ning järved, kosed, sillad; veekogude äärsed majad, hooned kirikud, kindlused, sadamad; inimesed, loodus, loomad ja veetaimed jpm.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Toorumi pojad

Hantide karupeied

1989 | Dokumentaalfilmid, Antropoloogiafilm | Režissöör: Lennart Meri

Lennart Meri dokumentaalfilm toob vaatajani iidse hantide karupeierituaali, mis on jäädvustatud Lääne-Siberis Handi-Mansimaal Obi lisajõe Agani kaldal.

Iidne hantide karupeierituaal, vanusega pea 3000 aastat, on jäädvustatud Lääne-Siberis Handi-Mansimaal Obi lisajõe Agani kaldal Tõltšinite suvelaagris 1985. aasta septembris ja 1988. aasta augustis. Hantide mütoloogia kohaselt on karu nende hõimu esiisa ja ülijumala Toremi poeg. Karu tapmist võrdsustavad kütid esiisa tapmisega ja selle veretöö lunastamiseks korraldataksegi laulude ja tantsudega pidulikud peied, mis kestavad päikesetõusust loojanguni neli-viis päeva järjest. Karupeiedel osales vanade laulude mäletajaid, kes saabusid rituaali ajaks kohale sadade kilomeetrite kauguselt.
- Vaata
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tuleviku ajalugu

1989 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Märt Müür

See film on ajadokument 1988-1989. aasta Eestimaast, täpsemalt aga Kirde-Eestist.

See film on ajadokument 1988. - 1989. aasta Eestimaast, Kirde-Eesti probleemidest. Ökoloogilisi probleeme vaatleb film tihedas seoses sotsiaalsete ja rahvuslikega, püüdes anda ülevaate nii põhjustest kui ka tagajärgedest. Põliselanikke on Kohtla-Järvel kõigest viiendik, Narvas ja Sillamäel vaid mõni protsent. Migratsioon mõjutab elulaadi. Milliseks kujuneb tulevik ? Autor Märt Müür.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Eestimaa reostatud loodus

Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 15 (1411), august 1988

1988 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Peeter Tooming

Temaatiline ringvaade loodusreostuse probleemidest Otepääl, Pärnu lahes ja Kirde-Eestis. Intervjuu bioloogiadoktor Toomas Freiga.

«
Eelmine
1
2
Järgmine
»