Otsingutulemused

Lugu ajast ja muusikast, sõprusest ning armastusest ja surmast, elust tänapäeval ja 70ndate lapsepõlves saab alguse, kui oma viimsel hingetõmbel usaldab kunstnikust sõber filmi peategelasele Uule saladuse, kuidas käia minevikus. Uu on insener ja imedesse ei usu, aga trikk toimib. Minevikus on mõnus, igavene suvi, pikad juuksed, tüdrukud ja Jenkki näts. Tema päriselus on sügis, sõbrad on kibestunud, tüdrukud abielus ja isa raskelt haige. Kõige lõpuks peab Uu siiski otsustama, millises ajas oma elu edasi elada – mineviku suves või oleviku sügises. Ajarändajast Uud kehastab täiskasvanuna Mait Malmsten ning noorena Timotheus Sammul. Teistes rollides teevad kaasa Raivo Trass (sõber Georg), Ivo ...

Filmi peategelasteks on „ekstrad“ ehk väiksemate episoodiliste rollide tegijad filmi- ja ka seriaali- või reklaamimaailmas. Tüübid, kes on alati kohal, kui toimub järjekordne näitlejate valimine mõne taustarolli või massistseeni jaoks. Töökohustused ja eraelu ei tohi saada taklistuseks osalemaks võttel! See on püha kohustus saada valituks ja olla kohal. Nad moodustavad omaette „vennaskonna“, olles juba mõnda aega tuttavad nii omavahel kui filmitegijatega, vaat et kuuludeski juba sellesse salapärasesse „filmitsunfti“. Filmi peategelased Toomas, Andres, Jürjo, Taavo ja Maarja on kõik kohalikud tunnustatud harrastusnäitlejad. Kõik tahavad hirmsasti näidelda. Mis vägi ajab inimest näitlema? Jälgime meie peategelasi professionaalsetel võtteplatsidel. Saame aimu veidi filmi-reklaami-saate tegemiste telgitagustest. ...

Mark Soosaar otsib üles Kihnu inimesed, kelle lapseea tegemised püüti pool sajandit tagasi, 1964. aastal filmilindile. Nüüd kuuekümnendatesse eluaastatesse jõudnud kihnlased vaatavad arvutist toonast filmi. Mustvalged kaadrid aegade tagant toovad esile mälestusi ja meenutusi. Taaskohtumine kunagiste mängu- ja koolikaaslastega on siiras ja soe. Aeg on Kihnus palju muutnud. Suur maailm tungib igasse kodusse, paljud kihnlased on kolinud ära mandrile või ka välismaale. Kas kihnu keelel ja meelel on tulevikku?

"Hella W“ tegevus leiab aset Euroopa ajaloo kõige otsustavamatel kümnenditel 1920-ndatest 1940-ndateni. Selleks ajaks oli Wuolijoki teeninud miljoneid, kirjutanud mitmeid poliitiliselt riskantseid näidendeid ning Hella tegevust jälgisid seoses tema vasakpoolsete vaadetega nii Briti, Nõukogude kui Soome salateenistused. Kui aga hargnema hakkasid Teise maailmasõja sündmused, leidis Hella end olukorrast, millel ei olnud lihtsaid lahendusi... Muuhulgas ka Postimehe kaasautorina töötanud Wuolijoki näidendid kuuluvad kirjandusklassika hulka: selle tipud on Niskamäe seeria, „Farmeri tütar“ ning „Härra Puntila ja tema sulane Matti“, mis on kirjutatud koostöös Bertolt Brechtiga.

Film esitlebToomas Reinu kui isikupärast ja loominguliselt kompromissitut ehituskunstnikku. Ta on aastakümneid olnud Eesti arhitektuuri mõjukamaid isikuid, üks Eesti tipparhitekte. Mahukast loomingust (umbes 120 ehitist ja projekti) kerkivad esile EKE Projektis projekteeritud objektid aastatel 1967-1986, mil mitmed uuendusmeelsed kolhoosiesimehed tellisid arhitektilt moodsaid keskusehooneid. Toomas Rein on olnud tegev ka XXI sajandi algul. Jälgitakse suurprojekti Laulasmaa lasteaed-põhikooli (koos Toivo Tammikuga) valmimist (2005-2007) läbi arhitekti professionaalse ja inimliku vaatenurga.

Lühidokumentaalfilm Georg Otsa elulool rajaneva mängufilmi "Georg" võtteprotsessi huvitavamatest hetkedest ja telgitagustest.

Kaunid mannekeenid, efektsed kollektsioonid, moelavade glamuur. Arhiivikaadrid rändavad läbi 20. sajandi, ahmides endasse ajastute hõngu ning püüdes tabada moe lätteid. Moe fenomeni üritavad sõnadesse valada Tallinna moemaja moekunstnikud, konstruktorid ja modellid. Mis võlujõud küll on köitnud kokku õielõhna, küütluse ja näo?

Film jutustab ühe Lõuna-Eesti talu elu- ja ajalugu 20. sajandi algusest nõukogude kaasajani. Erinevad ajad on nimetatud tantsudeks - nii koosneb film kuuest elu murranguhetkedel peatuvast osast, olles omavahel ühenduses talukoha, tema inimpõlvede elukäikude ja saatustega. Lisaks inimtegelastele on kesksel kohal aurukatel - alguses uus ja siis järjest vanem -, mis näib seisvat kui mingit sorti muutumatu püsiväärtus. Lõpuks peab temagi ajale alla vanduma.

Õnne on inimesed ikka ja alati saavutada püüdnud, igaüks vastavalt oma isiklikule õnneideaalile, oma moraalsetele tõekspidamistele. Mis kujundab siis õieti vaimse ja kõlbelise isiksuse? Miks pealtnäha kõigiti normaalsest perest võrsub kurjategija? Kust saab alguse hoolimatus, silmakirjalikkus ja kahekeelsus? Neid ja teisi küsimusi esitab vaatajale film, mis loodud Raimond Kaugveri romaani "Meie pole süüdi" ainetel.

Paul Kuusbergi jutustuse "Linnukesega" ainetel valminud isikupärane nägemus inimese mõtte- ja tundemaailmast. Ümbritsevaga lepitamatusse konflikti sattunud peategelane asub tõeotsingutele mineviku ja oleviku piiril. Aedlinnakodust pagenud peategelase, ehitusmehe rännakus läbi Eestimaa külade ja linnade avaldub lootusetuse tunne. Mees on ümbritseva füüsilise, ideoloogilise ja vaimse ruumiga lepitamatus konfliktis ja sellest täielikult võõrandunud. Isegi tõelises looduses ei pruugi leiduda elujõulist alternatiivi läbinisti rikutud inimkonnale ja tema loodud tehiskeskkonnale.