Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (37)

Gorillamajandus

Doksari Meie maailm, 8/12

2016 | Dokumentaalfilmid, Teleseriaalid, ETV/ERR seriaal | Režissöör: Märten Vaher

Dokumentaalfilm viib vaataja mägigorillade ja neid turistidele vahendavate metsagiidide igapäevaellu, milles on nii võitlust salaküttidega kui ka Aafrikale omast äärmist vaesust.

Ida-Aafrikas asuvas Rwandas on juba paarkümmend aastat suudetud viimase kodusõja ja genotsiidi järel, milles hukkus pea miljon inimest, vältida etnilisi pingeid ning ehitatud üles uut leppimisele suunatud ühiskonda. Selles hutude ja tutside riigis elatuvad inimesed peamiselt põllumajandusest, kuid kindlakäelistel valitsejatel on soov muuta see mägine maa Aafrika üheks moodsaimaks ning tehnoloogiliselt arenenumaks väikeriigiks. Ülesehituse peamiseks rahastamise allikaks on aga maailma ühed ohustatumad loomad, inimeste geneetilised lähisugulased - mägigorillad. Neid ülimalt haruldasi primaate on alles veel vaid mõnisada isendit ja just neid on lääne turistid kalli raha eest nõus vaatama. Dokumentaalfilm viib vaataja mägigorillade ja neid turistidele vahendavate metsagiidide igapäevaellu, milles ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kahe maailma vahel

2014 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm, Tudengifilmid | Režissöör: Liis Lepik

Araabia juurtega Eesti moslem Kristi töötab humanitaartöötajana Jordaanias suures süürlaste pagulaslaagris.

Mida üks inimene tegelikult vajab? Juba aastaid on verise kodusõja eest naaberriiki Jordaaniasse pagenud üle poole miljoni süürlase. Kristi on araabia juurtega Eesti moslem, kes töötab humanitaartöötajana sealses ühes suuremas süürlaste pagulaslaagris. Tema ülesandeks on koostada raport kohalike õpetajate olukorrast ja vahendada abi. Kodust ja lähedastest ilma jäänud inimeste olukord paneb Kristit mõistma ka oma elu haprust ja selle põhiväärtusi. Samal ajal kui maailmapäästmine hakkab üle pea kasvama, tiksub elu paralleelses Eesti argipäevas omasoodu edasi. Inimeseks olemine esitab seal hoopis teistsuguseid väljakutseid.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Surnuaiavahi tütar

2011 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Katrin Laur

Katrin Lauri mängufilm tüdrukust, kelle lapsepõlv kulgeb Eesti ääremaal, keset tööpuudust ja joomist. Tema vanemad ei oska oma eluga kuigi palju peale hakata ja see purustaks nende perekonna, kui poleks armastust, lootust ja halastust.

Lucia elu ühes Eesti alevikus on lõbus ja vaba, kuid koolis on õpetajad mures, sest hinded on tal halvad. Tema isa, surnuaiavaht Kaido putitab autosid ja teeb muid juhutöid, ema Maria peab töö kaotamisest saadik teiste omasugustega pidu. Lucia kooliasjade jaoks pole kummalgi aega. Juba on asi lastekaitseinspektori laual, kui pere ootamatult kutsutakse Soome külla. Nädal aega elavad nad kirikuõpetaja Sirpa juures, ja Lucia ettekujutus kodust muutub põhjalikult. Tagasi Eestisse jõudes võtavad sündmused sellise pöörde, et tüdruk peab valima, millises kodus elada.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ärge pange kooli kinni

2000 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Ago Ruus

Üks päev sulgemisohus Metsküla algkool elus.

21. sajandi esimene koolipäev Lihula valla Metsküla algkoolis Matsalus. Koolis on kuus klassi 22 õpilase ja 3 õpetajaga. Kool toimib hästi, õpetajad ja lapsed on rahul. Ometi ripub siinse kooli pea kohal sulgemise oht. Metsküla algkool on tänase koolihariduse rõõmude ja murede üsna igapäevane näide. 1970ndate suurmajandamise tuhinas suletud 130-aastane kool on uuesti ellu äratatud, kuid tahetakse nüüdse kokkuhoiupoliitika aegu uuesti sulgeda. Sureb kool – sureb küla. Film on valminud telejaama Kanal 2 dokumentaalsarja “Üks päev” osana.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Eha fenomen

1999 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Peep Puks

Ühe vapra positiivse ellusuhtumisega vähki põdeva naise lugu.

Vähihaiguse tõttu tehti Ehale 13 aasta jooksul 15 operatsiooni, ta sai keemia- ja kiiritusravi. Kuid tema elurõõm ja elamise jõud on püsima jäänud. Ta on erakordne juhtum eesti onkoloogide praktikas. Filmis saavad sõna Eha ravivad arstid Avo Viiard, Jaan Kelk, Aivar Tilk ja Ants Vaar, kes tunnevad heameelt, et Eha on suutnud oma haigusega nii kaua vastu pidada. Eha positiivset ellusuhtumist toidab ka suur armastus Mati, kellega kohtuti siis, kui mõlemal olid selja taga elus rasked ajad. Elurõõmus ja optimistlik naine keskendub lihtsatele, püsivatele eluväärtustele, naudib elu pereringis ja toimetab aktiivselt tööl, mõtlemata kogu aeg rängale haigusele, mis teda iga ...
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Varjupaik

1999 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Ago Ruus

Film eesti tõugu hobuse nukrast saatusest kaasajal. Sisuline jätk filmile “Loojangule vastu”, milles on vaatluse all eesti tõugu hobuse ellujäämine.

Kui me oma hobust tööloomana enam ei vaja, kas poleks õigem ta loodusele tagasi anda. Ehk tuleks luua tõeline hobuste varjupaik. Saatuse tahtel saab linnamehest eesti tõugu hobuste päästja. Saaremaa spordijuht Jaan Rooda asutab oma isa maadele Karujärve äärde hobuste varjupaiga. Jaani eesmärk on luua eesti hobusele samasugune kaitseala nagu näiteks on tehtud Hollandis Oostvaardersplassenis.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tom ja Fluffy

1997 | Animafilmid, Joonisfilm | Režissöör: Janno Põldma, Heiki Ernits, Leo Lätti

Ühes väikeses külas suure mere ääres elavad kaks teineteisesse armunud koera Tom ja Fluffy ning hulgaliselt erisuguseid tegelasi.

Väike küla suure mere ääres. Kaks noort koera, Tom ja Fluffy, on armunud teineteisesse. Nende sõber, leiutajast koer Oskar, on äsja leiutanud suhkrumasina. Külla pöördub tagasi ümbermaailmareisilt vana koer Klaus. Nemad neli, lisaks veel kass Julius ja tiigis elunev ärahellitatud lohe Otto; rott Leo ja väike valge hiireneiu Julia; jänes James, kes ei ole sugugi veendunud, et ta on ikka jänes; väikesed salapärased mehikesed ja helesinised liblikad; putukaema Anna oma kolme vallatu putukalapsega – kõik nad kokku ongi tegelasteks lastele mõeldud humoorikas joonisfilmis “Tom ja Fluffy”.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Keisrilõige

1996 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Mati-Jüri Põldre

1996. aasta 20. augustil tähistas Eesti Vabariik oma taasiseseisvumise viiendat aastapäeva. Kuidas see riik sündis ning milliseks on ta filmi tegemise hetkeks kujunenud, ongi filmi teemaks.

1996. aasta 20. augustil tähistas Eesti Vabariik oma taasiseseisvumise viiendat aastapäeva. Kuidas see riik sündis ning milliseks on ta filmi tegemise hetkeks kujunenud, ongi filmi teemaks. See oli ärev ning otsustav aeg. See oli ärev ja otsustav aeg ka kahele noorele inimesele, kes olid otsustanud just sel ajal abielluda. Filmis on kasutatud Reijo Nikkilä ja Kari Ahola poolt 1991. aasta augustis Moskvas filmitut ning erinevatest arhiividest pärit materjale.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tuulealused 1

1996 | Dokumentaalfilmid, Loodusfilm, Probleemfilm | Režissöör: Enn Säde

Kaheosalises dokumentaalfilmis "Tuulealused" vaetakse inimese ja looduse, looduskaitse ja talumehe keerulisi suhteid. Esimeses osas vaadeldakse talunike põlde rüüstavate laglehordidega seotud probleemistikku ning arutletakse omanikele tagastatud väikesaarte oleviku ja tuleviku üle.

Musti laglesid on palju, nad hävitavad tihti põllumehe saagi. Saaremaa talupidajad torisevad nende pärast, kuid paraku - lagled on rahvusvahelise looduskaitse all, lasta neid ei tohi. Kus on väljapääs, milles lahendus? Valus probleem on ka väikesaartega, mis tänases Eestis talupidajatele tagastada tahetakse. Kuidas aga käituda, kui saar on looduskaitseobjekt? Või kui saari on valmis üles ostma kodu- või välismaised rahatuusad?
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tuulealused 2

1996 | Dokumentaalfilmid, Loodusfilm, Probleemfilm | Režissöör: Enn Säde

Kaheosalise dokumentaalteose teine osa vestab Eestimaa laidudest ja puisniitudest - sellest, kellele nad kuuluvad, kuidas neid kasutada. Omaniku ja looduse, omaniku ja riigi vahekorrast ning turismist looduskaitse aladel.

Puisniitude haruldase liigirikkuse päästmine käib praegu noorte talguliste, vastutustundlike talumeeste ja looduskaitsjate entusiasmil ning rahvusvaheliste abistajate vähesel rahalisel toel. Siiani riigi omandis olnud Lahemaa Rahvuspargis kuulub nüüd osa maid eraomandusse ja tuleb leida kompromiss elanike majandushuvide ja looduskaitse vahel. Kuidas saaks Eesti riik kaasa aidata?
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
3
4
Järgmine
»