Otsingutulemused

Abhaasia eestlased tulid esimest korda Eestisse laulupeole laulma 1947. aastal. Tulid ka 2014. aastal, aga ainult pealtvaatajatena. Sulevi, Salme ja Burna külade eestlased räägivad elust-olust kaugete aegade tagant ja praegustest tegemistest.

Väike kihnu poiss Rasmus on mures kodusaarestiku lindude pärast. Mustad linnud kormoranid, keda kihnu keeles kutsutakse kormonautideks, on vallutanud ümbritsevad laiud ja kihutanud sealt minema teised sulelised. Ka kosklaid, kes olid varem kihnlaste majasõbrad, on looduses oluliselt vähemaks jäänud. Nende peamisteks vaenlasteks nii Kihnus kui ka Manijal on varesed. Koos vanaisa Jukuga, venna Raimondi ja naabritüdruk Engeliga, aga ka saarevaht Arvoga askeldab Rasmus selle nimel, et Kihnu saarestiku linnuriigis oleks kõigil võimalus pesitseda ning poegi kasvatada.

Poeetiline dokumentaalfilm lõunamaise temperamendiga kunstnikust Jaan Paavlest (1940 – 2010), kes on olnud skandaalne Eesti poeet ja peformance’i-kunstnik juba aastakümneid. Jaan valmistab ette oma 70. juubeli näitust “Alati on alati”, töötab viimase maali kallal ja unistab isiklikust ateljeest. Kuidas sünnib looming ja millele vastab kunstniku olemus? Peategelase ja tema sõbra Leo arutelude kaudu tõstatuvad elufilosoofilised küsimused. Sattudes mõneti koomilistesse ja ootamatutesse olukordadesse, interpreteerivad nad maailma täiesti teistmoodi, kui seda näeb tavainimene.

Balletitantsija Kaie Kõrb on olnud alates oma esimestest etteastetest meedia huviorbiidis. Kuid tantsija sulni imago taga peituvad senirääkimata lood. Milliseid kompromisse nõuab priimabaleriiniks saamine ja millega toidab tänases päevas oma ihu ja hinge legend, kelle kuvand kuulub juba möödunud sajandisse? 2011. aasta juubeligala ettevalmistused on kõrvutatud haruldaste arhiivikaadritega ja priimabaleriini avameelsete pihtimustega. Sõna saavad Kaie kunagised töö- ja lavakaaslased Tiiu Randviir ning Helmi Puur, aga ka Vladimir Vassiljev, Vjatšeslav Gordejev, Viktor Barõkin ja Maia Plissetskaja.

14-aastane ratastoolipoiss Taavi proovib ajakirjanikuametit. Oma nutikate küsimustega pöördub ta erinevate inimeste poole. Taavi vestluskaaslasteks on samuti ratastoolis proua Sirje Hannit, ajakirjanik Priit Pullerits, näitleja Toomas Tross, vaimulik Philippe Jourdan ja Taavi vanaema. Taavi esitab lihtsaid, asjalikke, aga vahel väga keerulisi küsimusi, millele vastamine pole sugugi lihtne. Sünnib sild ja side inimeste vahel, keda tavaelu ei pruugi iialgi kokku viia. Taavi soovib filmis jääda nii iseendaks kui võimalik.

Avaneb helilooja Erkki-Sven Tüürist mitmekülgne isik ja mõttemaailm seitsme erineva vaatenurga alt, mis kajastavad Tüüri muusikalist minevikku, tema suhtumist tänapäeva maailma olulisematesse küsimustesse, eksistentsiaalseid küsimusi ja teemasid; muusikateose kuuldavaks tegemise protsessi esimesest proovist kontserdini; ühe looja inspiratsiooniallikaid ja loomise hämaramaid pooli; Tüüri positsiooni praeguses muusikamaailmas; Tüüri muusikat ning teda ennast inimese ja heliloojana teiste, tänapäeva muusikaelus oluliste tegijate silme läbi.

Rahvamuusika uurija ja folklorist Igor Tõnurist räägib oma uurimistegevusest. Teda iseloomustavad Ingrid Rüütel, Anne Ojalo, Aivar Jürgenson jt. Igor Tõnuristi laialdased teadmised rahvapillimuusika, rahvalaulu ja rahvatantsu alal on aukartustäratavad. Erilisel kohal tema uurimuste juures on rahvarõivad ja nende kandmistraditsioonid. Eesti pärimuse uurimine, säilitamine ja tulevastele põlvedele edasiandmine on tema elutöö.

Kas inimene suudab oma ostukirge ohjes hoida? Kas lõpututes reklaami- ja müügikampaaniates suudetakse säilitada kainet mõistust? Leidub ka selliseid, kes elavad õnnelikult ilma liigsete asjadeta. Filmi kolm peategelast on Heateo sihtasutuse juht Artur Taevere, moekunstnik Reet Aus ja kunstnik Peeter Laurits. Kõik kolm annavad tunnistust teistsuguse olemise võimalikkusest. Igaüks neist jõudis õige äratundmiseni ja sisemise tasakaalu leidmiseni erineval moel, kuid õnne- ja rahulolutunnet kiirgab neist kõigist.

Inglise kooliõpilased tulevad külla oma Tallinna eakaaslastele. Õpetajad loodavad näidata neile Eesti noorte elu häid ja ka mitte nii väga häid külgi. Nad ei oska aimata, kuivõrd nende lootused täide lähevad, sest siin pannakse noorte eneseväärikus ja usaldusväärsus, ausus ja julgus tõeliselt proovile.

Maailmas on üksainus koht, kus Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piirid kokku saavad. See on Parmu nukk, kust filmitegijad oma teekonda alustavad. Piiriäärsete külade elanikud saavad üksteisega sõbralikult läbi, mõlemal pool piiri räägitakse teise rahva kohta vaid head. Oma elust räägivad eestlased, lätlased, venelased: Eesti eestlased, Läti eestlased, Eesti lätlased, läti ja eesti keelt mõistvad venelased, võrukesed, Parmu nuka rahvas, Mehkamaa mehkad, Korneti eestlased ja Koiva eestlased. Palju keeli ja inimesi. Kasutatud on viieosalise telesarja “Piiri pääl” tarvis filmitut.