Otsingutulemused

Portreefim vanast filmitegijast, kes vaatab tagasi kadunud ajale, filmidele, mis teda saatnud, ja kaaslastele, kelleta poleks seda kõike olnud. See on üks tahk Eesti esimese sõjajärgse põlvkonna loost ja omapärase eesti dokumentaalfilmi sünnilugu. Film elust, mälust ja kultuuri katkematusest. Peep Puks on teinud režissöörina 61 tõsielufilmi ja autorina ligi 40 telesaadet. "Vaadates tema filme 1969. aastast peale, mõistan korraga, miks Eesti saavutas taas iseseisvuse ja nii loomulikult", kirjutas filmikriitik Jaan Ruus temast. "Sest uurides rahva elamise jõu allikat, on Puksil õnnestunud seda eestluse elujõudu oma filmides peegeldada. Otsides enda jaoks elamise jõudu, on ta leidnud üles rahva elujõu allikad."

Isikulooline dokumentaalfilm Tallinna linna raamatukogu kauaaegsest juhatajast Aleksander Sibulast (1884-1981) on üles ehitatud rohketele foto- ja arhiivimaterjalidele. Isa ja vanaisa meenutavad filmis tütar Helle Sibul ja tütretütar Tiina Peenoja. Lisaks pikemad intervjuud kirjandusteadlase Livia Viitoliga ja raamatukogude ajaloo uurija Piret Lotmaniga. Katkendid Heidi Sarapuu lavastusest "Kui me elasime raamatukogus…". Käsitletakse meie riigi ja raamatukogude ajaloos olulisi perioode, sh raamatute hävitamisi okupatsioonide ajal. Samuti antakse ülevaade inimestest, kes Aleksander Sibula kõrval Eesti raamatukogunduse arengut kujundasid - Mall Jürma, Friedrich Puksoo, Richard Antik, Mart Pukits, Helene Johani.

Muhumaa, Fäärid ja Havai on üksteisest kohutavalt kaugel. Neil saartel elab kolm andekat muusikut, kes ammutavad inspiratsiooni kodukoha loodusest ja ürgsetest traditsioonidest. Nende loomingu juured on saarte värvides ja valguses, helides ja lõhnades ning saarlase hingelaadis. Nende ühise muusika jaoks pole vahemaal tähtsust.

Ecuadori päritolu Jorge õpetab Eesti inimesi tantsima ja töötab selle kõrval ka reisikorraldajana. Kodakondsusprobleemidest hoolimata on Jorge alati rõõmsameelne ning naudib oma tööd.

Luuletaja Hando Runneli 2009. aasta suve hetked ja matkad Eestis. Enamasti on need Eesti ajaloo või kultuurilooga seotud kohad: alates Villem Reimani elukohast Kolga-Jaanis kuni Tartu ülikooli kohvikuni. Runnel võtab oma retkedele kas vaimus või ilmsi kaasa talle olulisi inimesi: Uku Masing, Hendrik Adamson, Jüri Matjus, Hannes Varblane, Vello Salum, Peeter Olesk jt. Filmis nähtava ja kuuldava mosaiikseist katkeist kujuneb Runneli vaimsuse üldilme, avaneb selle põhigi. See muide oligi Andres Söödi salaeesmärk ja -huvi, kui ta kaamera haaras ja ühes Hando Runneliga ühel ilusal suvel hulkuma läks.

Kahekümne viie aasta kestel oli Lennart Meri elu ja looming tihedalt seotud Eesti filmindusega. Film kirjeldab tema soome-ugri rahvastest jutustavate antropoloogiliste dokumentaalfilmide “Veelinnurahvas” (1970), “Linnutee tuuled” (1977), “Kaleva hääled” (1986), “Toorumi pojad” (1989) ning “Šamaan” (1997) valmimislugu. Kasutatud on filmiekspeditsioonidel võetud fotosid, katkendeid raadio- ja telesaadetest Lennart Meri intervjuudega, tema enda videokaameraga salvestatud kaadreid, omal ajal filmidest välja jäetud lõike, kirjavahetust ja arhiividokumente. Kõnelevad Lennart Meri filmide kaasteelised, kolleegid ja sõbrad.

Jaan Manitski toob pagulusest naasnuna oma kodukülla Viinistule tagasi seal raugenud elu. Sülelapsena koos vanematega Eestist pagenud Manitski tuleb eduka ärimehena Rootsist tagasi ja ehitab ajast puretud rannaküla taas üles. Manitski asutatud Viinistu kunstimuuseumis on leidnud endale koha eesti kunstnike teosed, vabaõhulaval ja katlamajas annavad etendusi meie lemmiknäitlejad, esinevad lauljad ja orkestrid. Tunnustatud kultuurimetseenina ei ole Manitski teinud seda rahateenimise eesmärgil, vaid siira sooviga toetada eesti kunsti ja kultuuri arengut.

Film tutvustab islamit ja Eesti kontakte islamiga minevikust tänaseni ning seda levitatakse koos 2008. aastal ilmunud raamatuga "Islam Eestis".

Tark rahvajuht suudab oma kultuuri hoida pikalt puutumata, kuid geenivahetuse vastu ei saa temagi.

Dokumentaalfilm Sagadi mõisa renoveerimisest 1990ndate algusaastate keerulises sotsiaal-poliitilises olukorras. Filmis meenutavad sisearhitekt Leila Pärtelpoeg ja Rakvere Metsamajandi direktor Simo Nõmme Sagadi mõisa renoveerimisega seotud töid ja muresid.