Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (139)

Kunst ja külm sõda

2024 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Sandra Jõgeva

Lugu sõltumatu nõukogude kunsti ja Lääne suhetest.

Lugu sõltumatu nõukogude kunsti ja Lääne suhetest, ajast, mil kunst oli suurem ja tähtsam kui elu ise. Ka ajast, millesugust pole eesti kunstis enne olnud ja ilmselt enam ka ei tule. Ühel pool on sõltumatud nõukogude kunstnikud, kellel napib nii väljundit, kui ka materiaalseid võimalusi oma tööde realiseerimiseks. Teisel pool on ahvatlev lääs, mille (sõna otseses mõttes) saadikud tunnevad aktiivset huvi nõukogude underground'i kunstituru vastu. Oma teoste müük läände on komplitseeritud äri sest kahe teineteisest huvitatud leeri vahel seisab omakorda kõikvõimas KGB. Ometigi õnnestub peamiselt eesti ja Moskva päritolu kunstnikel müüa ja lasta piiri taha viia hämmastav kogus kujutavat kunsti. ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
O2

2020 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Margus Paju

Ajalooline spioonipõnevik eesti luurajast, kes avastab mõrvarlikku nõukogude topeltagenti jahtides, et Punaarmee valmistub iga hetk Eestit ründama.

Spioonipõnevik eesti luurajast, kes peab paljastama nõukogude topeltagendi. August 1939, viimased päevad enne Teise maailmasõja puhkemist. Euroopat vapustab uudis, et senised verivaenlased Nõukogude Liit ja Saksamaa sõlmisid mittekallaletungi-lepingu. Sellel äreval hetkel langeb Eesti Nõukogude-suunalise luure ülem salamõrva ohvriks – vandenõu taga näib olevat keegi ta viiest alluvast. Reeturit jahtiv luureohvitser Feliks Kangur (Priit Võigemast) avastab, et äsja Poolale surmahoobi andnud Punaarmee valmistub järgmisena Eestit ründama. Olukorra muudab veelgi keerulisemaks Feliksi isiklik saladus, traagiline armulugu poolatar Mariaga…
Peida sünopsis Ava sünopsis
Meie maailm on nende oma

Doksari Meie maailm, 2/12

2016 | ETV/ERR seriaal, Dokumentaalfilmid, Probleemfilm, Teleseriaalid | Režissöör: Mati Kark

Ajakirjanduslik dokumentaalfilm Iisraeli ja Palestiina verisest vastasseisust kohalike araablaste ja juutide pilgu läbi.

Palestiina elanikud püüavad säilitada normaalset igapäevaelu, hoolimata verisest konfliktist Iisraeliga. Palestiina lapsed käivad koolis, põllumehed kasvatavad köögivilja, noored unistavad paremast tulevikust - kõik püüavad elada tavalist elu. Oma vaateid elule ja konflikti lahendamisele jagavad koolidirektor ja rahuaktivist Jalal Khudairy, taksojuht Taisir Jubeh, põllumajandusettevõtja Mohammad Shraim, korvpallitreener Abedalraziq Ezzat, oliivikasvataja Shareef Khaled, Eestist pärit vabatahtlik Madli Maruste jt. Näha on ka elu palestiinlaste pagulaslaagris ja Palestiina alade keskele rajatud Iisraeli asundustes, kuhu palestiinlased ilma eriloata minna ei tohi.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Afganistani projekt

2015 | Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm | Režissöör: Vahur Laiapea

Vahur Laiapea on jäädvustanud eestlaste projekte Afganistanis ja sealsete inimeste elu.

Afganistani sõja projekt on Eestile lõppenud, aga jätkuvad mitmed tsiviilmissioonid, töö hariduse ja nõustamise vallas läheb edasi. Film jälgib kolme viimase Eesti kaitseväelase lahkumispäevi Camp Bastionis, Tallinna Ülikooli inimeste püüdeid koolitada Kabuli ülikooli IT-doktorante ja magistrante, inimõigusnõunik Pille Alaveri kohtumist väärkoheldud afgaani naisega Kabuli politseijaoskonnas ning ämmaemandate koolitamist Dare Soufi külas. Mosaiik raske saatusega riigi elu erinevatest kildudest, kus oma asja ajavad ka mõned tublid eestlased.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Need, kes julgevad

Filmi originaalpealkiri islandi keeles: Deir Sem Dora

2015 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Ólafur Rögnvaldsson

Ajaloodokumentaal vaatleb Balti riikide iseseisvuspüüdeid ja lääneriikide reaktsiooni nendele aastail 1989 – 1991.

Jón Baldvin Hannibalsson, endine Islandi välisminister sattus 1991. aastal mõneti enesegi jaoks ootamatult ajaloosündmuste näitelavale ja sai hiljem omamoodi Baltimaade hääleks rahvusvahelisel areenil. Augustiputši järel astus väike Island esimesena suure sammu, taastunnustades Eesti Vabariiki juba kaks päeva pärast iseseisvuse väljakuulutamist. Hannibalsson kutsus kolme Balti riigi välisministrid kohe Islandile ja 26. augustil kirjutasid nad Reykjavíkis alla ühisdeklaratsioonile diplomaatiliste suhete kehtestamisest. Lugu kõigist neist, kes julgesid siis, kui teised olid vait, midagi ära teha. Linateos on valminud Islandi, Eesti, Läti ja Leedu ühistööna.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Armud jäänud, armud tulnud

2012 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Tõnu Virve

Pariisis elav väliseestlane Vahur Linnuste, aastakümneid välismaailmas Eesti riiklust edendanud ja kultuuri tutvustanud intellektuaal jutustab oma värvika eluloo ning mõtestab Euroopa ja maailma poliitilisi tagamaid, mis mõjutanud Eesti riigi arengulugu.

Juba koolieas majandusküsimusi uurinud sõjaväelase poeg Vahur Linnuste (sündinud 1925 Tallinnas) meenutab lapsepõlve Euroopa-Venemaa kultuuriruumi piiririigis ja Eesti Vabariigi hävingut 1940. aasta suvel, kui väike iseseisev Eesti liidetakse Nõukogude Liidu impeeriumiga. Teine maailmasõda lõhestab Euroopa kultuuriruumi kapitalistliku Lääne ja nõukogude Ida tsoonideks. Avaneb unikaalne ja seni vähetuntud lugu Euroopa väliseestlaste võitlusest kodumaa iseseisvuse taastamise eest. Peamiselt Pariisis elanud Vahur Linnuste mõtestab Euroopa ja maailma poliitilisi tagamaid, miks eestlaste saatus viimases sõjas ja 50 aasta jooksul pärast sõda nii kannatusrikkaks kujuneb.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Aegumatu

2008 valminud filmi "Ajapikku unustatakse meie nimi" täiendatud variant

2011 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Filmi autori Andres Söödi sõnul ei ole film tehtud neile, kes 1941. aasta juuniküüditamisest midagi ei tea või tahagi teada, vaid pühendatud inimestele, kes ei saa enam enda eest kosta – ülekohtuselt hukkunuile.

On kuritegusid, mis ei aegu. Ühel 1941. aasta juunikuu ööl küüditasid Nõukogude Liidu võimud Eestist Siberisse üle 10 tuhande inimese. Sõna saavad need, kes Siberis ellu jäid ja lõpuks koju tagasi jõudsid. Režissöör Andres Sööt, kelle perekond samuti juuniküüditamisega lagunes, pühendab oma filmi kõigile Siberisse saadetutele. See on aegumatu vastutus – mitte unustada.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ma elasin Eesti Vabariigis

1939 - Ma elasin Eesti Vabariigis

2010 | Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm | Režissöör: Liina Triškina-Vanhatalo

Liina Triškina dokumentaalfilm Eesti riigile saatuslikust 1939. aastast, vabadusest ja sundseisust, tegemistest ja tegemata jätmistest

Mis tunne on olla 10-aastasena ajaloo pöörises? Mis tunne on olla noor inimene riigis, mis ühel päeval naudib edu vilju ja järgmisel kaob kaardilt? Eesti riigile murrangulist 1939. aastat ja suure maailma ajaloosündmusi vaadeldakse kõrvuti tollaste laste mälestustega. Perekonnafotod, ajaleheväljalõiked, dramaatilised arhiivikaadrid, nüüd juba eakate inimeste lapsepõlvemälestused seovad kokku traagilise 1939. aasta sündmused ja Eesti riigi vaikse hävingu.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ajapikku unustatakse meie nimi

2008 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Andres Söödi dokumentaalfilm küüditamisest, mis toimus Eestis 1941. aastal. Film on pühendatud kõigile küüditamisohvritele.

Minevikusündmused kipuvad ununema, kuid 1941. aasta juuniküüditamine jääb Nõukogude võimu ühe kõige jõhkrama kuriteona Eesti rahva mällu igavesti. Selle aasta 14. juuni ööl saadeti Eestist välja Siberisse üle 10 tuhande inimese, enamik neist olid naised ja lapsed. Sõna saavad need, kes Siberis ellu jäid ja lõpuks koju tagasi jõudsid. Režissöör Andres Sööt, kelle perekond samuti juuniküüditamisega lagunes, pühendab oma filmi kõigile Siberisse saadetutele. See on aegumatu vastutus – mitte unustada.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Inemiste piir

2005 | Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm | Režissöör: Aivo Spitsonok, Vahur Laiapea

Kuidas elatakse kohas, kus Eesti, Läti ja Venemaa piirid kokku saavad?

Maailmas on üksainus koht, kus Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piirid kokku saavad. See on Parmu nukk, kust filmitegijad oma teekonda alustavad. Piiriäärsete külade elanikud saavad üksteisega sõbralikult läbi, mõlemal pool piiri räägitakse teise rahva kohta vaid head. Oma elust räägivad eestlased, lätlased, venelased: Eesti eestlased, Läti eestlased, Eesti lätlased, läti ja eesti keelt mõistvad venelased, võrukesed, Parmu nuka rahvas, Mehkamaa mehkad, Korneti eestlased ja Koiva eestlased. Palju keeli ja inimesi. Kasutatud on viieosalise telesarja “Piiri pääl” tarvis filmitut.
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
3
4
5
6
7
8
...
Järgmine
»