Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (215)

Leonhard Lapin. Protsess

2020 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör:

Margit Mutso ajalooline biograafia kange elu-, võitlus- ja loomevaimuga 1950ndate aastate Lõuna-Eesti alevipoisist Leonhard Lapinist, kellest kujuneb Nõukogude Eesti võimsaim avangardist.

Film esitab tervikloo Leonhard Lapinist kui loojast, kuid fookuses on Lapin just arhitektina, kelle kunsti- ja arhitektuurilooming on liikunud tuntavalt paralleelradadel. Avanevad ka peategelase maailmavaade, tõekspidamised ja mässumeelne olemus. Leonhard Lapini lapsepõlv möödub 1950ndate aastate Räpinas. 1960ndate teisel poolel, kesk sügavat nõukogude aega, läheb ta aga pealinna, et kunstiinstituudis arhitektuuri õppida. Mässumeelsest tudengist kujuneb Nõukogude Eesti esiavangardist, kes maalib, teeb graafikat ja arhitektuurijoonistusi, arhitektoone ja arhitektuuriprojekte, korraldab performance’eid ja happening’e, aga ka kirjutab ja luuletab ning loob oma arhitektuuri- ja värviteooria. Keevalise natuuriga käivad kaasas konfliktid võimudega, samuti kirglikud inimsuhted. Lapini lähiringist kujuneb välja legendaarne arhitektide sõpruskond, kellest on räägitud kui ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Seltsimees laps

EV 100 filmid

2018 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Moonika Siimets

Režissöör Moonika Siimetsa esimene täispikk mängufilm, mis põhineb Leelo Tungla raamatutel "Seltsimees laps ja suured inimesed" ning "Samet ja saepuru ehk Seltsimees laps ja kirjatähed". Film räägib loo kuueaastasest Leelost, kelle ema Helmes saadetakse stalinistlike repressioonide käigus Siberi vangilaagrisse. Väike tüdruk püüab olla võimalikult hea laps, uskudes, et nii tuleb ema kiiremini tagasi.

On aasta 1950 Nõukogude Eestis ning stalinlik terroriaparaat töötab täistuuridel – kuueaastase Leelo silme all arreteeritakse tema koolidirektorist ema. „Kui sa oled hea laps, siis tulen ma varsti tagasi,” on ema viimased sõnad, kui ta püssimeeste vahel ära viiakse. Leelo püüabki kõigest väest hästi käituda, aga ema ei tule ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Aktuaalne Narva

Originaalpealkiri vene keeles: Актуальная Нарва

2016 | Muud liigitused | Režissöör: Aljona Suržikova

Dokumentaalportree Narvast on koostatud aastatel 1960 – 2016 salvestatud kroonikakaadritest.

Mida tähendab 50 või 60 aastat? Inimese jaoks võib see olla terve elu, ajaloo jaoks aga vaid hetk. Dokumentaalfilm näitab Narva linna ajaloolist kulgu telesaadete ja kinokroonikate kaudu alates 1960. aastatest kuni tänapäevani. Aastast aastasse on videolintidele jäädvustatud samu üritusi – tootmissaavutusi ja kalendri punaseid päevi, jättes kõrvale inimeste eraelu sündmused. Enne üheksakümnendaid aastaid oli filmikroonika teadlikult ja oskuslikult lavastatud, kuid pärast seda, uue ajastu ja tehniliste võimaluste saabudes, reaalsuse süstemaatiline peegeldamine lõppes üldse.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Koit

Originaalpealkiri (läti keeles): Ausma

2015 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Laila Pakalniņa

Kas nõukogudeaegsest reeturlusest on saanud kaasaja kangelastegu?

Film põhineb Nõukogude propagandalool (mis on tõenäoliselt vale) ühest “noorest pioneerist” Morozovist, kes andis oma isa üles Stalini salapolitseile ja seejärel perekonna poolt tapeti. Tema elu ilmestas kõigi heade Nõukogude kodanike kohustust saada informantideks, ja kui vaja, siis ka oma perekonnasidemete arvelt. Nõukogude Liidus oli antud lugu paljude raamatute, laulude, näitemängude, sümfoonilise luuletuse, ooperi ja samuti Sergei Eisensteini poolt 1937. aastal lavastatud, kuid linastamata jäänud filmi “Bežini aas” aluseks. Siin filmis kutsutakse 75 aastat hiljem poissi väikeseks Janiseks. Ta on pioneer, kes elab Nõukogude kolhoosis nimega Koit. Tema isa on kolhoosi (ja sealhulgas ka Nõukogude süsteemi) vaenlane, kes tahab selle peakorteri ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Auk nr 8

2010 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Marianna Kaat

Kaasahaarav lugu venna ja kahe õe võitlusest ellujäämise nimel Ida-Ukraina kaevanduslinnakeses.

Ida-Ukrainas asuvas Snižne linnas keerleb kõik ümber kivisöe. Kes saab, see kaevab – pargis, tänavatel ja koguni majade all, kus vaid leidub käik mahajäetud kaevandusse. On vaid aja küsimus, millal kogu linn kokku variseb. 15-aastane Jura peab kivisütt murdes ülal oma kaht õde ja iseennast. Vaatamata karmidele oludele püüab ta astuda täiskasvanuellu sirge seljaga.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Aja meistrid

2008 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm, Animafilmid, Nukufilm | Režissöör: Mait Laas

Mait Laasi animatsioonielementidega dokumentaalfilm Eesti Nukufilmi rajajatest, filmirežissööridest Elbert Tuganovist ja Heino Parsist.

Hoogsas humoorikas jutustuses on jäädvustatud kaksikportreena nukufilmi vanameistrid Elbert Tuganov (1920 – 2007) ja Heino Pars (1925), nende elu- ja loomelugu avavad ajastu kroonikakaadrid, vanad fotod, katkendid nukufilmilavastajate loomingust ja kaasaegsete meenutused. Ligi 30 aastat nukkudega mänginud Tuganov ja Pars hingestuvad filmis ka ise nukkudena, keda liigutavad juba järeltulevad põlved, noored animaatorid.
- Osta film
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Fritsud ja blondiinid

2008 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Arbo Tammiksaar

Eesti-Läti koostöödokumentaal "teenelistest fašistidest", Baltimaade näitlejatest, kelle kaudu Nõukogude filmitööstus lõi vaenlase kuju ja taastootis baltlaste kui fašistide kuvandit.

Nõukogude kinoajaloos oli Baltimaade näitlejatel üks eriline ja tänamatu roll. Paljudes juba unustusse vajunud sõjafilmides ilmusid eestlased, lätlased ja leedulased linale verejanuliste natsidena. Kas see on mõjutanud baltlaste kuvandit? Seda küsides kõneleb Eesti-Läti koostööfilm kunstniku vastutusest ja valikuvõimalustest. Vastuseks saavad sõna näitlejad ise - Tõnu Aav Eestist, Uldis Lieldidžs Lätist ja Algimantas Masiulis Leedust.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tuulepealsed leelod

2007 | Dokumentaalfilmid, Film filmi tegemisest | Režissöör: Enn Säde

Enn Säde esitab oma autorifilmis põneva uurimistöö, kuidas ja kas üldse jäädvustati kolme üldlaulupidu.

Dokumentaalkaadrid, fotod ja erinevaist arhiividest pärinevad salastatud toimikud aitavad taasluua sündmusi J. V. Jannseni eestvedmisel korraldatud I ülemaalisel laulupeol 1869. aastal, nõukogulikust ideoloogiast survestatud XII laulupeol 1947. aastal ja sajandipikkuse laulupeotraditsiooni tähistamiseks peetud XVII juubelilaulupeol ning sellest valminud Jüri Müüri dokumentaalfilmi sündi, selle toonast tsenseerimist ja taastamist ligi nelikümmend aastat hiljem.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Eestlased Kremlis

2006 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Toomas Lepp

Eestist valitud saadikute tegevus kommunistliku impeeriumi esimeses ja viimases rahvaesinduses Nõukogude Liidu rahvasaadikute kongressil viis hiidriigi rahumeelse likvideerimiseni.

NSV Liidu rahvasaadikute kongress võttis just aastatel 1989-91 vastu otsused, mis võimaldasid Balti riikidel eralduda neid okupeerinud Nõukogude Liidust. Eesti poliitikute tippsaavutuseks Kremlis oli Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide avalikustamine ja õigustühiseks kuulutamine. Eesti saadikute ideede levitamine Moskva rahvaesindajate seas, tihe koostöö Boriss Jeltsini ja Venemaa demokraatidega muutsidki võimalikuks kommunistliku impeeriumi rahumeelse lagunemise. Film püüab korrigeerida rahvusvaheliselt üsna laialt levinud väärkujutlust, et Balti riikide taasiseseisvumine oli mingi ime või lihtsalt õnnelike asjaolude kokkulangemise tulemus.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Mees meistrite linnast

Ants Viidalepp

2006 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Peeter Brambat

Peeter Brambati dokumentaalportree eakast maalikunstnikust, emeriitprofessor Ants Viidalepast.

Filmimise ajal 85-aastane akadeemilise koolitusega kunstnik Ants Viidalepp (1921 - 2012) on nooremale kultuuripublikule tuntud eelkõige oma meenutusraamatute kaudu. Näitusel “Viiskümmend Viidaleppa” Viinistu Kunstimuuseumis 2006. aasta kevadel on väljas tema rahvalikult grotesksed, väikeseformaadilised õlimaalid – siin arenevad koomiksitaoliselt naljalood, kus tegelastel seljas läinud sajandi algusaegade pidurõivad, nägudel lihtsameelsed naeratused ja igal pildil oma veider väike olmeline faabula nagu härra Viidalepa lõpmatutel meenutuslugudelgi, mida ta oma piltide juures pajatab.
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
3
4
5
6
7
8
...
Järgmine
»