Otsingutulemused

Alates Nõukogude Liidu lagunemisest on Tuhamägede elanikkond vähenenud enam kui poole võrra ning kasvu või leevendust ei ole kusagilt paista. Koht, mida tunti kunagi proletariaadi Eldoraado nime all, on saanud surma ja laostumise sünonüümiks. Ent siiski, legendid püsivad: päkapikkudest poolkoksimägede otsas, pagulastest maapõues andestust otsimas, öös luusivatest Mercedese-Kauboidest ja imelinnust, kes peab ära põlema, et uuesti tõusta.

Film portreteerib eestlasi rannakülade ühe iidsema traditsiooni – rannaõiguse kaudu. Legendi järgi sõitis Läti aurik Rasma 5. juulil 1941 Põhja-Eesti rannikul miini otsa. Kapten otsustas laeva Mohni saare madalikule suunata, et päästa reisijad ja last, ennekõike Riiast evakueeritud õmblusvabriku sisustus, aga väidetavalt ka Husqvarna jalgrattad ning teravili ja jahu. Läti, Eesti ja Leedu koostöös valminud film otsib Eesti rannakülades Rasma pardalt pärit jalgrattaid ja õmblusmasinaid, aga ka laevahukuga seotud jutulõngu ja mälestusi, talletades nii kaasaegset pärimust.

Filmi-matkameeste Riho Västriku ja Vassili Sarana retk Leena jõe deltasse. Leena lõikab Euraasia mandri põhja-lõuna suunal 4000 km ulatuses pooleks ja suubub Sahha poolsaarel Põhja-Jäämerre 150-harulise võrgustikuna, mis oma pindalalt on pisut väiksem Eestist. Tuhanded saared deltas pakuvad turvalisi pesitsusvõimalusi miljonitele lindudele, kes ei pea paljuks rännakut siia maailma äärele. Igikelts, tundra, jõgi ja meri moodustavad ainulaadse kombinatsiooni, mis sobib elupaigaks mitmele haruldusele. Vassili ja Riho satuvad Leena deltasse esmakordselt, nende jaoks on kõik uus. Vaataja saab osa nii delta loodusest kui ka jõeretke raskustest. Järg filmile “Retk Leena lättele”.

Dokumentaalse filmirännaku keskmes on pühaks peetud Ararati mägi. Filmigrupp liigub Parroti jälgedes ümber Ararati, otsib jälgi Parrotist ja Noa laevast, tutvub piirkonna kultuuri ja ajalooga ning vallutab Ararati tipu just nagu Parrot 180 aastat tagasi. Eestist pärit baltisakslane Friedrich Parrot (1791-1841) tõusis koos viie kaaslasega 1829. aastal esimese lääne inimesena Ararati (5137 m) tippu. Tema rühmas oli ka Hatšhatur Abovjan, kes pärast mäevallutusele järgnenud õpinguid Tartu Ülikoolis pani aluse Armeenia moderniseerimisele.

Klassikute näitustesari tähistab Evi Mardna 80. juubelit. Teist nii tugeva sotsiaalse närviga ja humoorikat eesti keraamikut kui Evi Mardna annab otsida, võib tõdeda iga tema vaimuka väljapaneku külastaja tarbekunsti- ja disainimuuseumis. Näitusesaali keskaegsete võlvide all on kogu vahvaid keraamilisi skulptuure – lõvid, draakonid, saurused, linnud, pillimehed priitahtlikust pasunakoorist, supelsaksad, jõumehed, jeekimid, paljud ajaloost ja kirjandusest tuntud tegelased ning mõned vaasid, taldrikud jt tarbeesemed. Kunstnik jalutab näitusesaalis ja kommenteerib oma loomingut.

Mõne tuhande aasta eest kukkus Saaremaale suur raudmeteoriit, mis oli atmosfääris tükkideks lagunenud ja maapinnaga kokkupõrkel tekitasid tükid Kaali kraatrivälja. Erinevad meetodid annavad kraatrite vanuseks 7000 – 2400 aastat. Teadlased püüavad Kaali meteoriidikraatri saladust lahendada nii geoloogilisest, etnomütoloogilisest kui ka populistlik-hoiatavast küljest.

See on film Ajast ja tema paljususest, kahest Läänemere suuremast saarest: Saaremaast ja Ojamaast/Gotlandist, nende lähedusest ja kaugusest läbi muutuva aja. Ja aeg on teinud järjekordse pöörde oma lõputus teisenemises. Jälle saavad inimesed ja laevad kulgeda peaaegu unustatud kurssidel. Film käsitleb seda võimalikku Läänemere kooslust/suhteid läbi aegade, alates pronksiaja arheoloogilistest leidudest kuni tänase päeva kontaktideni, püüdes hõlmata neid nende liikumises ajas.

Tallinn on tuntud oma keskaegse vanalinna poolest. Ent säilinud pole üksnes vanad majad ja tänavad, meieni on samuti jõudnud nende kohtadega seotud ammusaegsed legendid. Film räägib Oleviste kirikust ja salapärasest meistrimehest, kes sellele kirikule omal ajal ühe maailma kõrgeima torni ehitas.

Müstika ja salapäraga täidetud filmiekskursioon kummitustega seotud hoonetest Toompeal ja Tallinna all-linnas. Oma kogemusi üleloomulike nähtustega jagavad neis hooneis elanud-töötanud linnaelanikud. Filmi juhatab sisse ja lõpetab medievist-teoloog Einar Laigna.

Film tutvustab üht ainulaadsemat terviklikult säilinud kindlusehitist - Kuressaare piiskopilinnust. Ülevaatliku pildi annab ning lossi ajaloost ja selle arhitektuurist kõneleb Saaremaa muuseumi teadusdirektor Olavi Pesti. Oluline koht filmis on lossivaimul ja linnuse ajaloost pärinevatel legendidel. Autor Kristjan Svirgsden