Otsingutulemused

Pöördelistel üheksakümnendatel oli äärmiselt oluline, et eesti keelest saaks riigikeel ning selleks pidi vastu võetama keeleseadus. Mati Hint oli keeleseaduse ideoloog ja tänu tema julgusele nurjusid katsed seda viimasel hetkel muuta. Nii tõigi tema mässumeelsus kasu Eesti riigile. Mati Hint suri 5. detsembril 2019. aastal, just samal päeval lõppes ka Eesti keele aasta. Film uurib, missugune roll oli Lõuna-Eesti viljakatel maastikel ja karmil ajalool kompromissitu loomuse ja mässaja vaimuisiksuse kujunemisel. Filmis räägivad Mati Hindist tema kolleegid ülikoolidest, üliõpilased, keeleteadlased ja lähedased. Tema elutöö ja isiksus avanevad uutest aspektidest. Ka Mati ise on veel kohal oma veidi toriseval, ent kindlal ja hoolival moel.

USA California osariigi Piedmonti 39-liikmeline tunnustatud noortekoor koos dirigent Robert Gearyga saabub 2009. aasta üldlaulupeole Tallinnasse ETV tütarlastekoori dirigendi Aarne Saluveeri kutsel. Eestlasi ja laulupidu peegeldatakse California noortekoori, kahe dirigendi ja sõbra pilgu läbi. Kaadrid eesti ja ameerika noorte koorilauljate omavahelisest suhtlemisest ja laulupeost vahelduvad muusikute ja muusikaajaloolaste kommentaaridega, mis tutvustavad laulupidude ajalugu 1869. aastast tänapäevani. Hoolikalt valitud arhiivimaterjalid annavad filmile ajaloolise konteksti ja värvingu.

Eesti Üliõpilaste Selts on andnud olulise panuse eesti rahvusliku eneseteadvuse arengusse, kultuuri- ja haridusellu ning Eesti riikluse edenemisse. Filmis tuleb põgusalt juttu EÜSi ajaloost ja 1944. aasta suurele põgenemisele järgnenud pagulusaastatest. Pikemalt peatutakse seltsi kodumaise tegevuse taastamisel 1980. aastate lõpus ja selle rollil tänases Eestis. Kõnelevad seltsi vilistlased ja tegevliikmed, oma kommentaare lisavad asjatundjad väljastpoolt seltsi.

Ants Paju on teoks tegemas teda aastaid saatnud unistust püstitada kündva Kalevipoja kuju kõigi kunagiste põllupidajate mälestuseks ning eesti rahva ühendamiseks oma maa ja minevikuga. Tallinn-Tartu maantee 127. kilomeetril seisev hiigelskulptuur on Antsu kingitus oma isamaale ja rahvale. Ühest küljest on see portree mehest, kes teeb teoks oma idee, teisest küljest aga üldistus sellise suurprojekti elluviimise raskustest. Ants Paju ülevoolav energia on kaasanud rohkelt annetajaid, omavalitsuse- ja kultuuritegelasi, sportlasi ja kohalikke inimesi, kuid muutnud seejuures mehe enda mõtlikuks ja tundeliseks.

Edule orienteeritud ühiskonna halastamatus olelusvõitluses otsivad kohta kolm erineva sotsiaalse tausta ja maailmavaatega meest: anarhistlik luuser Georg, keskealine intellektuaal Peeter ja noor yuppie Arto. Kui pilvevaatleja Georg pole veel leidnud kohta elus, siis vabamees Peeter on selle kaotanud ning neist kahest on saanud "lootusetud luuserid“. Arto elu on seevastu täis väljakutseid ja õnnestumisi. Mehed üritavad sõnastada oma arusaamu elust, tööst, eneseteostusest, vabadusest. Need on igavikulised küsimused, millele vastamine nõuab julgust ja enesepaljastust.

2001. aasta presidendivalimistel osutus pärast kolme hääletusvooru Riigikogus ja kahte hääletusvooru valimiskogus Eesti Vabariigi presidendiks järgmiseks viieks aastaks valituks endine Eesti NSV Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel. Jälgitakse presidendivalimiste käiku, kuulatakse poliitikute ja presidendikandidaatide arvamusi ning lahatakse väikese riigi ees ja sees olevaid probleeme.

Andres Söödi reportaažfilm jäädvustab olulisemaid sündmusi Eesti iseseisvumisvõitluses 1990. aastal, samuti mõningaid iseloomulikke episoode eestimaalaste olmeelust, mis koos peaks andma teatava koondpildi Eestimaast sel aastal. Film on omamoodi järg autori varasemale aastakroonikale "Draakoni aasta" (1988).

"Laulvaks revolutsiooniks" kutsuma hakatud sündmusterida kulmineerub 11. septembril 1988 üritusega Eestimaa laul, millest võtab osa veerand miljonit inimest ja kus avalikult nõutakse Eesti iseseisvuse taastamist. Rahvarinde, karskusühingu, Eesti Raadio ja Kodamu korraldatud suurüritusel peavad kõnesid rahva juhid ja erinevate liikumiste eestvedajad, näitlejad loevad eesti luulet, isamaalisi laule laulavad ansamblid ja koorid, kõike saadab rahva tuline kaasaelamine ja poolehoid.

Reportaaž 1988. aasta palavast suvest Eestimaal. Filmi keskmes on poliitilised kired võitluses Eesti suveräänsuse, kodakondsuse, keele ja IME ümber. Kõnekad ajaloolised kaadrid öölaulupeost, EKP Keskkomiteest, Tartu Ülikoolist, Interrinde ja Rahvarinde tekkimisest arenemisest ja ettevõtmistest. Stsenarist Ene Hion, režissöör Mati Põldre.

Reportaaži teine osa 1988. aasta palavast suvest Eestimaal. Filmi keskmes on poliitilised kired võitluses Eesti suveräänsuse, kodakondsuse, keele ja IME ümber. Ajaloolised kaadrid Eestimaa Rohelise Liikumise nõudmisest Bruno Sauli ametist vabastamiseks, EKP KK pleenumilt, rahvaürituselt "Eestimaa laul", Rahvarinde kongressilt, suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmisest Ülemnõukogust jm. Stsenarist Ene Hion, režissöör Mati Põldre.