Otsingutulemused

MERIKE (55) on Tobra tallide treener ja hing. Ta sündis ühe käega, aga see on ainult välise kirjelduse osa, tema enda jaoks väheoluline. Küll aga on märgiline, kuidas Merik siia talli 20 aastat tagasi sattus. See on positiivne eskapism, ja sellisena meie filmi seisukohast oluline. Merike hoolis hobustest ja armastas ratsutamist lapsest saati ja sattus juhuse läbi siin tallides ratsutamas käima, koos lastega, siis oli Tobra tallides vaid mõni hobune, trennis käisid vaid mõned lapsed. Eks Merike aitas lapsi, kus abi vaja ja talliomanik kutsus ta poris tallipoisiks tööle. Merike räägib, et ta pakkis oma asjad Tõrvas päevapealt, võttis tollal ...

Oliver on 12-aastane poiss, kelle ema Mari põeb IV astme vähki. Nad valmistuvad koos tema surmaks. Mari proovib Oliverile näidata kuidas lennata ringi nagu hing, kuidas nad saavad suhelda, kui ta on ingel taevas või kuidas nad mängivad koos jalgapalli ka pärast tema lahkumist. Samal ajal peab Mari võitlema kohtus oma tütre hoolduõiguse eest, et teda kasvõi korra enne surma veel näha. Selle kõige keskel on Oliver, kelle suurimaks sooviks on lihtsalt oma ema ja õega õnnelikult koos elada. Film räägib loo noore poisi toimetulekust raskete teemadega nagu ema kaotus haigusele ja ilma jäämine oma õest. See on film ema armastusest ...

2001. aastal alustas Tallinna Läänemere Gümnaasiumis tööd esimene keelekümblusklass, kus vene rahvustest õpilased hakkasid süvendatult õppima eesti keelt. 2003. aasta kevadel tehti kolmandat klassi lõpetavate laste elust dokumentaalsarja „Keelekümblejad“. 2007 läksid filmitegijad õpilaste juurde tagasi. Valmis dokumentaalfilm „Keelekümblejate kaks kevadet“. Kevadel 2012 ollakse taas jälgimas noor keelekümblejaid, kes on lõpetamas gümnaasiumi. Kokku saab film ühe põlvkonna kasvamisest ja arengust kahes keeleruumis.

25-aastane noor naine tahab olla õnnelik. Ta tahab luua perekonna ja teostada end oma valitud erialal füsioterapeudina. Kuid saatuse irooniana on just temal, kes peaks aitama teistel inimestel olla terve ja elurõõmus, juba aastaid raske haigus, mida paljud meie ühiskonnas veel haiguseks pidada ei oska. Noor naine põeb anoreksiat. Ühel suvel varises ta kokku pärast mitu aastat kestnud teesklust ja varjamist, nagu oleks temaga kõik korras. Selles loos avaneb tavaline eesti perekond: ema, isa, üks õde, üks vend. Ja üks haigus.

Marina Kuvaitseva on 40-aastane uhke ja iseseisev naine, kes töötab Narvas rahvakunstiansambli Suprjaki juhina. Marina loodud ansambli lauljad on üksildased haritud naised, kes ei taha elada meestega, kes neist rumalamad või liialt viina võtavad. Narva inimesed ei tea, kes nad on ja kuhu kuuluvad. Rahvamuusika kaudu püüavad naised tunnetada oma juuri, leida vaheldust ja tasakaalu oma elus.

Eesti keele õpetaja Piret Toomet läheb Siberisse Ülem-Suetuki külla eesti keelt õpetama. Sügisel 2000 istub noor naine Balti jaamas rongile ja sõidab üheks õppeaastaks Siberisse. Eesti väljarändajate külas on uus põlvkond lapsi kasvamas, kellele Piret nende emakeelt hakkab õpetama. Filmitegijad jälgivad õpetaja elu ühe õppeaasta vältel. Loobumine mugavatest elutingimustest ja kaasaegsest linnalikkusest on esialgu ehmatav, aga tasahilju kohaneb Piret Siberi eluolu, külaelanike ja oma õpilastega. Aasta Siberimaal kasvatab, arendab ja õpetab ka Piretit.

Ime see ju on – harmooniline perekond, kellel kulgemise kindel siht silme ees terendamas. Ema Rutt ja isa Anatoli kui mitmekordsed suusatamise juunioride EM-i kuldmedalistid, tütred Kristina ja Katrin aga rahuliku enesemõistetavusega astumas karmi tippspordi maailma. Hans Roosipuu ja Enn Säde jälgivad ligi aasta spordiperekonna värvikat ja pingutusterohket igapäevaelu.

"Mere kutse" lõpetab Toivo Kuzmini mereteemaliste filmide triloogia, milles käsitletakse Eesti Merelaevanduse tulevikuprobleeme noorte meremeeste ettevalmistamisel ja koolitamisel. Filmitegijad jälgivad Tallinna Merekooli vastuvõtukatseid ja hiljem juba eksameid, kooli- ja laevaelu. Merehariduse teemal ütlevad sõna sekka merekooli ülem ja Eesti Merelaevanduse ülem, kalatööstuse juht, laevakaptenid, meremehed ja merekooli kursandid.

Vabariigi puu- ja köögiviljakasvatajate tööst ja tulevikuplaanidest, muuhulgas aiandusministeeriumi seisukohad tervisliku toitumise ja rahva toitumiskultuuri ümberhäälestamisel. Pilguheit vabariigi sovhooside töömaile, diplomite kätteandmine Räpina sovhoostehnikumis. Kommenteerib aiandusminister Harald Männik.

Filmis antakse ülevaade Tartu Riiklikust Ülikoolist juubelieelsel tööaastal. Tehakse põgus ekskursioon ülikooli kolmesaja viiekümne aastasesse ajalukku, fikseeritakse uusehituste seis, antakse mitmekülgne ülevaade ülikooli teaduskondade ja laboratooriumide tööst. Ülikooli mailmamainega teadlased räägivad oma tööst ja suhetest ülikooliga.