Otsingutulemused

Kuni Eesti Vabariigi taasiseseisvumiseni 1991. aastal tegutses Pähkla külas Saaremaal kolhoos, mis andis tööd pea kõigile külaelanikele. Kolhoosis töötas traktoristina ka Lembri Uudu. Pärast kolhoosi lagunemist kaotas suurem osa külaelanikest oma töö ja Uudu suri. Vahel aga juhtub nii, et inimese tegelik elujõud tuleb välja alles pärast tema surma. Lembri Uudu suri ära nii õigel ajal, et temast sai kangelane, kes hoiab siiani külaelul hinge sees ja kolhoosi koos.

Süsimusta huumoriga vürtsitatud tragikomöödia tegevus toimub 1990. aastate teises pooles ühes väikeses vaeses maakohas. 27-aastane Allar, pisut rumalavõitu ja tahtejõuetu noormees liigub ühelt südasuviselt peolt teisele. Tempo on laes ja sündmused segased, värvikatest tegelastest rääkimata. Pingelised ja jaburad sündmused panevad Allari oma elu üle tõsiselt järele mõtlema ning ees ootab pöörane eneseotsing Eesti üheksakümnendates.

Väike Kristo õpib Kasari algkooli esimeses klassis. Nädala sees elab ta sealses juba koduseks saanud õpilaskodus koos kahe õe ja vennaga. Laste ja õpetajate-kasvatajate vahel on tekkinud soojad suhted. Koolis õpib ainult üheksa last, seepärast on otsustatud kevadeks see Lihula vallas asuv väike kool ja õpilaskodu sulgeda.

Väikesele, suletud kogukonnaga Ruhnu saarele asub tööle noor õpetaja Kadri. Tema peamiseks ülesandeks saab õpetada kõige pisemaid lapsi 1. ja 2. klassis, mõlemas käib üks õpilane. Samal ajal püüab Kadri sisse elada saare ellu ja mõista isolatsioonis elavate külaelanike kummalisi kombeid ning väikesi veidrusi.

2008. aasta augustis sõitis Ukrainasse Krimmi sisemaale Aleksandrovka keskkooli eesti juurtega lastele eesti keelt õpetama ajalehe Postimees 23-aastane reporter Tiina Rekand. Elama asus ta Krasnodarka küla Eesti seltsi esinaise Rita Kuusk-Kadilkina juurde. Rita on Eestist Järvamaalt 1860. aastatel Krimmi rännanud eestlaste järeltulija. Krimmieestlane – ütleb ta enda kohta. 2008. aastal on Krasnodarkas veel inimesi, kes omavahel kohtudes eesti keelt räägivad. On ka paarkümmend last, kellele meeldib eestikeelseid laule laulda. Neid on lastele õpetanud kõik Eestist tulnud õpetajad, õpetas ka Tiina.

Põlisest Missomaa suguvõsast pärit Nopri talu peremees Tiit Niilo paneb püsti oma talumeierei, püüab päästa kohalikku kooli hääbumisest ja loodab metsaküla asjad kuuldavaks teha ka Toompeal. Peres kasvab viis last – elujõuline peretalu annab tulevikulootusi. Mees rabab mitme eest. Ikka selleks, et talu kestaks, elu maal jätkuks ja Niilode suguvõsa esivanemad võiksid rahul olla. Kokku saavad tänase Eesti maaelu võlu ja valu.

See on film Ajast ja tema paljususest, kahest Läänemere suuremast saarest: Saaremaast ja Ojamaast/Gotlandist, nende lähedusest ja kaugusest läbi muutuva aja. Ja aeg on teinud järjekordse pöörde oma lõputus teisenemises. Jälle saavad inimesed ja laevad kulgeda peaaegu unustatud kurssidel. Film käsitleb seda võimalikku Läänemere kooslust/suhteid läbi aegade, alates pronksiaja arheoloogilistest leidudest kuni tänase päeva kontaktideni, püüdes hõlmata neid nende liikumises ajas.

"Kellel on Venemaal hea elada?" pealkirjastas kunagi vene poeet Nikolai Nekrassov oma mahuka poeemi. Filmi autorid suundusid vene kirjandusklassika jälgedes 120 aastat hiljem Venemaale vastust otsima. Ent filmi vaadates saab ehk hoopis selgemaks, milline on meil elu Eestimaal.

Raudteesõlme ja sõjaväelinnaku tõttu on Tapa olnud pikka aega peamiselt raudteelaste ja sõjaväelaste linn. Eesti taasiseseisvumise ja Vene vägede lahkumisega on muutumas ka linna ilme. Inimesed tegelevad ettevõtlusega, korrastavad elamuid, likvideerivad sõjaväe tekitatud reostust, tutvustavad linna välismaalastele. Film annab väikese ülevaate linna ajaloost, tähtsamatest transporditeedest, arenevast ettevõtlusest, heakorrast. Sõna saavad linnapea Raivo Raid ja linnavolikogu aseesimees Arvi Allandi.

Dokumentaalfilm Sagadi mõisa renoveerimisest 1990ndate algusaastate keerulises sotsiaal-poliitilises olukorras. Filmis meenutavad sisearhitekt Leila Pärtelpoeg ja Rakvere Metsamajandi direktor Simo Nõmme Sagadi mõisa renoveerimisega seotud töid ja muresid.