Otsingutulemused

Põhjamaise vesterni tegevus toimub metsikus Lapimaa tundras. Filmi peategelane on noor kaevur Rupi, kes loodab tundrat õõnestades piisavalt raha kokku kühveldada, et kaevandusküla hingemattev tolm igaveseks jalgelt raputada. Aga töö kaevanduses on seiskunud, sest Rupi põdrakasvatajast isa keeldub oma maid müümast. Kõigele lisaks on manipulatiivne kaevandusboss, hüüdnimega Kalastaja, hakanud silma viskama Rupi sõbra naisele, kellesse ka Rupi on salaja armunud. Nüüd, kui elu kaevanduskülas muutub iga hetkega üha enam varisemisohtlikuks, peab Rupi otsustama, kuhu ja kellele ta kuulub. Kas isakodu ürgsele tundrale või isiklike huvide külmale maale?

Grupp kontoritööst tüdinud eestlasi on gruusia tee tuleviku oma südameasjaks võtnud. Mida arvavad nende plaanist aga kohalikud, kellest paljudes elab veel mälestus nõukogude aja teetootmisest? Kas kaks erinevat kultuuri suudavad leida ühise keele ja gruusia tee uuele elule tuua?

Väike Tartu idufirma rakendab tehnoloogiat, et võita tagasi reklaami poolt reostatud linnaruum. SprayPrinter pole tavaline start-up, pigem meenutab see kirju seltskond metsikut rock-n-roll bändi. Nad ei järgi reegleid ja siiani on see toonud neile tähelepanu ja edu nii Eestis kui Räniorus. Kuid elu kahel kontinendil pole lihtne ja peagi põrkuvad nende suured unistused ja ambitsioonid vastu argielu reaalsust.

Tehnoloogiaettevõtja Rain Rannu teine mängufilm on start-up-komöödia, mis jutustab kahe noore iduettevõtja teekonnast “kodugaraažist” maailma tehnoloogia mekasse Silicon Valleysse. Tempokas film annab autentse ja värvika pildi tehnoloogiafirma tegemise võlust ja valust, usaldamisest ja unistamisest, hullusest ja hulljulgusest... inspiratsiooniks mõistagi kõik maailma Steve Jobsid, Bill Gatesid, Mark Zuckerbergid ja Elon Muskid. Kõik unistavad miljardist. Lugu põhineb enam kui 30 reaalse Eesti start-up-ettevõtja kohati uskumatutel ja humoorikatel juhtumistel ning kogemusel viimase 15 aasta jooksul.

1974. aastal kutsus Nõukogude Liidu kommunistliku partei peasekretär Leonid Brežnev üles noori looma Siberisse viie aastaga 3500 kilomeetri pikkuse, 200 raudteejaama ja linnaga Baikali-Amuuri magistraalraudtee (BAM), et võtta kasutusele selle piirkonna tohutuid maavarasid. Kümned tuhanded idee teostumisse uskuvad noored, nende seas ka eestlased, läksid Siberisse tööle. Raudteed hakati ehitama kahest otsast, tippsündmuseks pidi saama mõlema poole brigadiride kohtumine. Brežnev suri 1982 ja BAM polnud kaugeltki valmis. Täies ulatuses valmis raudtee erarahastajate abiga alles kakskümmend aastat hiljem. Film räägib kuulsatest BAM-i veteranidest, kes uskusid ehitavat tulevikku omaenda kätega. Tänastes karmides oludes otsivad nad võimalusi inimliku elustandardi säilitamiseks, kuigi muu maailm nad ...

Kinnisvarahullus aastal 2006. Peategelane Artur on keskmine eesti mees, kes igatseb võimalikult soodsalt leida korralikku elamispinda. Artur pöördub kinnisvaramaaklerite poole, kes aitavad tal pangast laenu võtta ja otsivad talle üksteise võidu sobivat elamispinda. Arturi kinnisvaraotsingute kaudu joonistub portree Eesti elamuturu hetkeseisust, kus miljonite eest müüakse "miljööväärtuslikus keskkonnas" asotsiaalide kortereid või inimesed ostavad õhku (projekte), kus kopp pole veel maa sisse löödudki. Avanevad kinnisvarabisnise peadpööritavad rütmid ja sedamööda ka ühiskonna absurdimaigulised püüdlused aina külluslikuma elustandardi poole.

Vaatluse all on turumajandusliku ühiskonna oluline vundamendikiht – müügitöö. Üha tähtsamaks on müügitöös tõusnud emotsioon, imago ja müügimehe karisma. Peamine pole, mida sa müüd, vaid kuidas sa müüd. Mis muudab müügitöö nii ahvatlevaks? Kumb on olulisem: mida sa müüd või kuidas sa müüd? Millega ennast motiveerida? Kuidas olla edukas? Kas kogu elu on müümine? Vaatlusprojekti käigus jälgitakse paralleelselt mitme tegelase elukäiku, lihtsast müüginaisest eduka koolitusguruni. Inimlik kroonika ajastust, kus edukus on tõusnud elunormiks ja kiirelt muutuv ühiskond omastab turumajaduse kõige imepärasemaid vorme.

Endine külapostiljon Nelli sõidab jalgrattaga mööda oma kunagist postivedamise ringi ning kuuleb-näeb, mis ühes kauges Lõuna-Eesti külas ühe aastaringi sees juhtub. Film püüab jäädvustada kummalist liimistlahti õhustikku selles Jumalast mahajäetud paigas, kuhu ei satu ükski europoliitik, isegi mitte vallavanem. Kes neist siis tänapäeval enam rohujuuretasandi probleeme uurib...

Raudteesõlme ja sõjaväelinnaku tõttu on Tapa olnud pikka aega peamiselt raudteelaste ja sõjaväelaste linn. Eesti taasiseseisvumise ja Vene vägede lahkumisega on muutumas ka linna ilme. Inimesed tegelevad ettevõtlusega, korrastavad elamuid, likvideerivad sõjaväe tekitatud reostust, tutvustavad linna välismaalastele. Film annab väikese ülevaate linna ajaloost, tähtsamatest transporditeedest, arenevast ettevõtlusest, heakorrast. Sõna saavad linnapea Raivo Raid ja linnavolikogu aseesimees Arvi Allandi.

Film nelja Kesk-Eesti uustaluniku elust 90ndate algusaastatel, mida iseloomustavad algelisel järjel olevad talud, kasinad elamistingimused ja raske igapäevane töö. Talunikke kummitab teadmatus tuleviku ees, kuid keegi ei kurda oma saatuse üle. Inimesed teavad, mida nad maaga teha tahavad - seepärast ei aita virisemine, vaid tegutsemine. Paraku ei huvita nende käekäik ja elu-olu kedagi peale talumeeste endi.