Otsingutulemused

Miša on 32 aastat vana ja elab Narvas. Miša on sündinud koomik, välimuselt veidi paksuke ja kohmakas, aga väga tark ja vaimukas. Ta on kooliõpetaja, mudelautode kollektsionäär ja rokkmuusika fänn. Mehel on üks kirg: Miša unistab Volga ostmisest. Aga hetkel otsib ta endale naist. Kohtumised kohvikutes toimuvad erinevat tüüpi ja iseloomuga neidudega. Mees tahab väga oma perekonda, kuid teisest küljest on ta väga kriitiline kõige suhtes, mis tema ümber toimub. Poissmehe sõber annab talle lõbusaid nõuandeid. Aljona Suržikova dokumentaalse komöödia lõpus selgub, kas Miša leidis endale armastuse ja ostis ka Volga. Kas kõik unistused täituvad, kui seda tõesti tahta?

Legendaarsel palverändurite teekonnal Hispaanias mööda Camino de Santiago teed kõnnib igast ilmakaarest pärit rändurite hulgas ka meie filmimees Andres Sööt. Kõige populaarsem palverännaku marsruut, Prantsuse tee, algab Prantsusmaalt, kulgeb üle Pürenee mäestiku Põhja-Hispaaniasse, sihtpunktiks Santiago de Compostela. Nagu mitmed teised Caminol käinud, ei lõpeta ka Sööt oma 800 kilomeetrist teed ühe korraga. Oktoobris 2004 jätab ta teekonna katki, et järgmisel kevadel jätkata ja jõuda palverännaku sihtkohta Santiago de Compostelasse. Rännakufilmis on tükike autorit ja tükike Hispaaniat, jooksu pealt suudeldud, nii ausalt edasi antud kui saab teha vaid üksinda rännates.

Venevere puhkeküla pakub teenuseid nii puhkuseks kui koolituseks ning korraldab lastelaagreid ja suvepäevi.

Toomas Talts viibib suurema osa oma vabast ajast õhus. Eestis on ta praktiliselt ainuke, kes tegeleb BASE-hüppamisega. Selle ala harrastajaid peetakse hullumeelseteks, sest hüppeid tehakse piisava kõrgusega sildadelt, kõrghoonetelt, teletornidelt või kaljuservalt ja hüppajal puudub varulangevari. Seetõttu moodustavad eri maade BASE-hüppajad omamoodi kogukonna, kus üksteisest hoolitakse ning koos sooritatakse ka grupihüppeid. Miks on vaja oma elu ohtu seada, kellele ja mida ning kas üldse on vaja tõestada?

19-aastane Martin Koppel teeb päeval põllul tööd ja üürgab traktorirooli taga Georg Otsa ja Elvis Presley laule. Martin tunneb tihti igatsust hoopis teistsuguse elu järele. Nii tunneb ka Martini töötu ema, kes istub päevad läbi endise kolhoosimaja tillukeses korteris ning vaatab koos koerake Elvisega seebikaid. Ja siis saab Martin telefonikõne tuttava-tuttavalt, kes kutsub poisi Pärnusse muusikaüritust juhtima. Millestki sellisest on ta alati unistanud! Kuid ürituseni jääva nelja päeva jooksul tuleb Martinil läbida tuhandetele eesti maanoortele tuttav takistusriba, mis koosneb lisaks töörügamisele külapoest, vines sõpradest, viinast, õllest ja suveõhtute meeletutest pidudest.

Tahtejõulised ja vitaalsed veteranujujad ei soovi vanadust veeta kiiktoolis "tiksudes" ning seebikaid vaadates. Nad rokivad mööda maailma ringi ja võidavad medaleid, näevad nooruslikud välja ning nende hoiakud on elujaatavad. Üksteisele ollakse toeks mitte ainult treeningutel, vaid ka igapäevaelus. Kuigi enda sõnutsi jäädakse kogu eluks sportlasteks, ei spordita vaid medalite pärast. Sport on eelkõige elukvaliteedi kasvatamise ja elu pikendamise vahend.

Dokumentaalfilm viie noormehe rattamatkast Mongooliast Nepaali, et proovida järele, kas seiklustel on koht täiskasvanute asjalikus maailmas. Läbitav maastik on äärmiselt mitmekesine ja tingimused karmid. Ratturid puutuvad kokku põnevate kultuuride ja inimestega: Mongoolia rändkarjakasvatajate, budistlike palverändurite, Himaalaja jakikasvatajatega. Rändurid on iseloomult väga erinevad ja see kajastub ka grupisisestes suhetes. Palju enam kui igapäevased raskused mõjutavad matkajaid teated kodust.

Lenin (7134m) on mägi Kõrgõzstanis, mille vallutamine on hüppeplatvormiks maailma kõrgeimatest tippudest unistavatele alpinistidele. Dokfilm kirjeldab noorte mägironijate esmakohtumist Leniniga. Lisaks füüsilisele ettevalmistusele nõuab nii kõrge mäe vallutamine ka kõva närvi. Jaan Künnapi Alpinismiklubi kaheksamehelisest rühmast läks otsustavale rünnakule ainult kolm. Alpiniste näidatakse suures plaanis ka sellistes olukordades, mil kõrgus on räsinud keha ja meelekindlus kipub kaduma.

Lumeleopard on Nõukogude Liidus kasutusel olnud aunimetus alpinistile, kes on roninud kõigile NLi 7000 m kõrgustele mägedele. Selle aunimetuse on pälvinud Eesti tippalpinist ja fotograaf Jaan Künnap. Mitmekülgse järgusportlasena keskendus Künnap 1970ndatel alpinismile. Fotograafina on Künnap rahvusvahelist tunnustust võitnud eelkõige fotodega mägedest. Mägede kõrval on fotograaf Künnapi nõrkus naise keha. Film keskendub kolmele Künnapi elu sambale: foto, mäed ja naised. Aga just alpinism avab veel ühe tahu Künnapis - Lumeleopard on noortejuht. Künnap jõuab filmi tegemise ajal (1998-1999) arusaamisele, et tuleb asutada alpinismikool.

1998. aasta sügisel toimus Eesti esimene Himaalaja Ekspeditsioon maailma kõrguselt kuuenda mäe Cho-Oyu (8201 m) tippu. Esmakordselt alistus eestlastele 8000 meetri piir. Võit ei tulnud siiski esimesel katsel, loodus pani mägironijad proovile. Rünnak Cho-Oyule võeti ette Tiibeti poolelt, see andis võimaluse pisut tutvuda ka tiibetlaste elukommetega. Riho Västriku filmirännaku kangelasteks on eelkõige 10 Eesti alpinisti, kes osalesid ekspeditsioonis, kuid oma osa on ka tiibetlastel ja nende põhilistel kaaslastel jakkidel. Ja muidugi – mägede ilu.