Otsingutulemused

Madleen Maria Kirja on Viljandi Kultuuriakadeemia 2. kursuse näitlejatudeng, kes seisab silmitsi raskustega koostöös lavastajaga ja enda rolliga, valmistudes ette kursuse lavastuseks “Sinilind”.

Dokumentaalfilm Toomas Edurist jutustab üldinimliku loo ühe eesti väljapaistvaima tantsija otsingutest, elumuutustest ja nendega kohanemisest. Muutuvad koreograafia ja tantsupartnerid, jäävad lihtsus, kirg ja usk muinasjuttudesse.

 Maise matka poolel teel vaatab Toomas Edur tagasi oma väljapaistvale tantsijakarjäärile. Kõrged hüpped maailmalavadel tegid ta suureks ka oma rahva silmis, kuigi haaravaimad tantsukaadrid jõuavad kodupubliku ette alles nüüd. Kuhu ja kellega edasi minna, kui tuleb aeg lavalt maha astuda? Kus on kodu, kuhu naaseb muinasjutumees, kes laias ilmas õnne otsis.

Kuidas jutustada tantsuga lugu? Dokumentaalfilm näitab kolme osapoole vaatenurka tantsule: koreograafi, tantsija ja publiku perspektiivi. Tantsu peetakse tihti keerukas eraldi keeleks, mida vaid vähesed mõistavad. See film peaks muutma vaataja meelt. Siirad hetked proovidest, ülevaade esietendusest ning intiimsed usutlused tantsijatega annavad vaatajale vabaduse mõista sõnumit lähtudes endast.

Varietees on läbi aegade olnud julget, põletavat kirge. Kirg, mis pulbitseb laval, nakkab ja kütab kuumaks publiku, tekitab iha või põlastavat vastasseisu. Kõigi eelduste kohaselt ei oleks nõukaaja tingimustes tohtinud varietee sündida. Ometi ta eksisteeris, ja veel millise menuga. Menuga, millest tänaseks on jäänud ahhetama panevad legendid. Varieteemaailma mineviku ja oleviku seob filmis kokku intervjuu tantsija ja koreograafi Kalju Saarekesega, kuid sõna saavad ka eilsed ja tänased varieteetähed.

Tantsuline dokumentaalfilm rändab kahe aasta vältel rahvusvaheliselt tunnustatud koreograafi Mai Murdmaa loomingulises maailmas. Murdmaa on teejuht käsitlemaks tantsu kui meediumit, mille kaudu luua kunsti. Film visualiseerib koreograafiat, kuid eelkõige mõtestab seda. Murdmaa looming ja eraelu on lahutamatu tervik. Üks ballettmeister, kaks erinevat ühiskonnakorda. Üks looming – sakraalne, müstiline, erootiline, esteetiline, kuid palju keerukaid aspekte teose viimisel publikuni. Eesti balleti grand old lady värskeim lavastus, Carl Orffi kuulus triloogia “Trionfi” valmib Joškar-Olas Mari ooperi- ja balletiteatris.

Elu näinud vanemaealised naised ja mehed kohtuvad omavahel seltskonnatantsu õhtutel, kus tantsitakse, lobisetakase, otsitakse sõpru, uut elukaaslast või lihtsalt veedetakse aega. Värvikad isiksused räägivad oma loo ja otsusest pärast elukaaslase kaotamist leida tantsuõhtutelt uus partner. Tantsupõrandal kohtuvad erinevad elusaatused, vaesusest rikkuseni, masendusest vaikse õnneni, ennastimetlevast beibelikkusest reipalt sportliku elulaadini. Eakate eluõhtu teema lõimivad kokku erinevad tantsukillud, katkendid harrastustantsijate treeningutelt ja profftantsijate sooloesitused. Inimesed otsimas oma kohta ja elu tähendust salapärases “allilmas” – tantsumaailmas.

Viis inimest, kelle ballett on vallutanud juba noorena, on aastakümnete jooksul oma silmaga näinud selle kunsti kirkaimate tähtede süttimist ja sära maailmakuulsas Peterburi Maria teatris. Tantsu võluvaim on nad vangistanud, kuid kinkinud ka ülima naudingu hetki, mida nad tahaksid üha uuesti läbi elada, ikka ja jälle täpselt samal kujul.

Baleriin Oksana Titovale on tema keha nii mõtlemise ja eneseväljendamise vahend kui ka tööriist. Ometi otsustab Oksana ohverdada talle elutähtsad jalad tulele. Ta tahab proovida sütelkõndimist. Miks ta seda teeb? Kas on võimalik, et tuli ei põleta?

Tantsija ja koreograafi Teet Kase tantsulavastuse loomelugu ja sisemine kulg. Loomine, individuaalne ja salajane, saab äkki mõistetavaks. Seda eelkõige tänu looja, Teet Kase avatud ja vaimukale dialoogile iseendaga. Tantsija esines 2002.aastal Pärnus David Oistrahhi festivalil Helena Tulve heliteosele “Ithaque” ja Tõnu Õnnepalu tekstile loodud lavastuses. Kaamera jälgib tantsija loomeprotsessi ja proove ning on kohal ka esietendusel Pärnu raekojas.

Tuntud võimlemispedagoog ja -instruktor, Õisus sündinud Ernst Idla lõpetas Berliinis kehalise kasvatuse instituudi ja hakkas arendama võimlemiskultuuri Eestis. Sõjapõgenikuna Rootsi sattunud, jätkas ta oma missiooni seal. Tema võimlemiskoolkond on väga hinnatud ning pälvinud maailmas suure tuntuse. Praegu on see tegevus koondunud Idla-keskusesse Stockholmis, kus isa tööd jätkab tütar Ingrid Idla.