Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (32)

Rakett

Originaalpealkiri: Ohjus

2024 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Miia Tervo

Aasta 1984, Lapimaa. Jõulude eel töölt vallandatud üksikema Niina (32) satub rahvusvahelise raketikriisi keskele kui Nõukogude Liit tulistab tiibraketi üle Soome piiri Inarisse.

Niina satub tööle kolkalehte Lapimaa Uudised. Samal ajal imbub välja informatsioon, et kõval kärgatusel, mida ta öösel kuuleb, võib midagi pistmist olla NSV Liidu poolt Soome õhuruumi lennanud raketiga. Mis rakett? Ja miks lendas? Segadust on palju. Lapi linnake täitub erinevaid huvisid esindavate kodanikega ja värskel ajakirjanikul Niinal on võimalus hakata uurima ootamatult sülle sadanud pommuudist. Samal ajal aga areneb edasi külm sõda kodurindel vägivaldse abikaasaga, kes soovib vanglast naastes Niinaga ära leppida.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kellele lüüakse pulsikella

2014 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Andres Keil

Kuldses keskeas meeste jaoks on tervisesport muutunud spordihulluseks, mis viib neid surma eest põgenedes surmasuhu.

Viimastel aastatel on Eestis harrastussportlaste hulk plahvatuslikult kasvanud. Paljude keskealiste meeste spordiarmastus on väljunud tervisespordi piiridest. Harrastusest on saanud tervist ohustav saavutussport. Need mehed tunnistavad vaid võitu ja unistavad astuda proffidele kandadele. Peategelase Priit Pulleritsu argi- ja treeningpäevad pakuvad võimaluse jälgida saavutusharrastajat „omas mahlas” ja otsida vastust küsimusele: miks keskealised spordihullud seda teevad? Kas nad kardavad vananeda või tahavad olla lihtsalt kõvad mehed? Ühtlasi räägib film ka varitsevatest ohtudest raskel teel tulemuste poole ja küsib, kas saavutusharrastussport on puhas?
Peida sünopsis Ava sünopsis
Koguja

2014 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Mati-Jüri Põldre

Mati Põldre dokumentaalfilm jutustab Pärnu antikvaarist ja bibliofiilist Olaf Esnast.

Põline pärnakas Olaf Esna on kirglik bibliofiil, mees, kes teab oma kodulinnas iga suguvõsa, maja ja tänava ajalugu. Viimased paarkümmend aastat on pensionieas Esnal ühe vana maja keldris antikvariaat. Ta ei ole tavaline kaupmees, kes ostab odavalt ja müüb kallilt. Esna on koguja ja jagaja. Tema keldrist leiab midagi tõsine kollektsionäär ja vanade lehesabajuttude otsija, maailmarändur ja kummitustehuviline. Paljud tulevad lihtsalt nõu küsima. Tühjalt ei lähe siit keegi tagasi. 2011. aastast on Olaf Esnal Valgetähe V klassi teenetemärk – kodukandi elu edendamise eest.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Nullpunkt

2014 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Mihkel Ulk

Mihkel Ulki debüütmängufilm tänapäeva noorte põletavatest probleemidest: koolikiusamisest ja sellest tingitud madalast enesehinnangust, kohanemisraskustest ning tunnustuse otsimisest.

Tundliku ja püsimatu loomuga Johannes saab sisse Tallinna eliitkooli ning võiks eeldada, et tema elu hakkab ülesmäge minema. Tegelikult satub ta klassikaaslaste vaimse terrori alla. Kodus peab Johannes toime tulema ema süveneva vaimuhaigusega. Kui noormehe elupüramiidi kolm peamist tahku – kodu, sõbrad ja kool – kokku vajuvad, jõuab ta nullpunkti. Johannes mõistab, et elu paremaks muutumist tuleb alustada iseendast ja nii töötab ta välja plaani, kuidas saavutada populaarsus ja aktsepteerimine, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Free Range

2013 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Veiko Õunpuu

Veiko Õunpuu draamas unistab algaja kirjanik romantilisest vabadusest, mis on paraku näiline – kusagil on alati tara ja inimene toimetab piiratud territooriumil nagu vabalt peetav kana.

Noor algaja kirjanik Fred unistab, fantaseerib ja elab argise nürimeelsuse asemel unelmates. Ta usub, et romantiline vabadus on võimalik ja kirjanikustaatus annab elus suuremaid vabadusi. Äkitsi ei ole Fred enam sugugi vaba. Tema tüdruk on rase, Fred peab oma tegude eest vastutama ja ühiskonda paigutuma. Fred on vabapidamisel, tema vabadust piirab ühiskond. Fred küsib endalt: kuidas elada nii, et hiljem poleks valus raisatud elu pärast? Võib-olla tuleks elada oma elu vähenõudlikult, märgates argises salapära ja selline maailm heaks kiita? Näeme noort meest üritamas, vähem üritamas ja üldse mitte üritamas, aga täielikult loobumas me teda ei näe.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tõsise näoga mees

2012 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Kristjan Svirgsden

Loojanatuuriga Virumaa talumees Jüri Jürna harib maad, kasvatab loomi, maalib, kirjutab ja sõidab krossi.

Maalikunstnik, filosoof, krossisõitja, kirjanik ja põllumees Jüri Jürna elab ühiskonnaelu reegleid rikkumata nii, nagu tema tahab. Välja tegemata teiste arvamusest julgeb ta olla tema ise. Osaliselt ka väljamõeldud reaalsuses kümblev mees on tubli segu parun von Münchhausenist ja meie kodusest Nipernaadist. Rägavere vallas Miila külas elav Jüri Jürna on kindel, et elu peab elama täiel rinnal ja looma ise ka elamusi, muidu saab sinust päevast päeva pintsliga lõuendi taga istuv ilma sõnumita käsitööline.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ma elasin Eesti Vabariigis

1939 - Ma elasin Eesti Vabariigis

2010 | Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm | Režissöör: Liina Triškina-Vanhatalo

Liina Triškina dokumentaalfilm Eesti riigile saatuslikust 1939. aastast, vabadusest ja sundseisust, tegemistest ja tegemata jätmistest

Mis tunne on olla 10-aastasena ajaloo pöörises? Mis tunne on olla noor inimene riigis, mis ühel päeval naudib edu vilju ja järgmisel kaob kaardilt? Eesti riigile murrangulist 1939. aastat ja suure maailma ajaloosündmusi vaadeldakse kõrvuti tollaste laste mälestustega. Perekonnafotod, ajaleheväljalõiked, dramaatilised arhiivikaadrid, nüüd juba eakate inimeste lapsepõlvemälestused seovad kokku traagilise 1939. aasta sündmused ja Eesti riigi vaikse hävingu.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Intiimne linn

2003 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Kristiina Davidjants

Vestlustes Sergei Dovlatovi Tallinna-perioodi kirjeldava teose prototüüpidega avaneb kuulsa vene kirjaniku reaalne ja kirjanduslik maailm 1970ndate Eesti taustal.

Vene kirjandusklassiku Sergei Dovlatovi jutustus “Kompromiss” nägi ilmavalgust kirjaniku emigratsiooniperioodil USA-s ja kirjeldab aega, mida ta ise nimetas “siseemigratsiooniks” - Tallinnas ajakirjanikuna veedetud aastaid (1972-1976). Filmis usutletakse teose prototüüpe, kirjaniku endisi kolleege ja sõpru, kes kommenteerivad kirjutatut, ning avatakse ajastu taustu, mis aitavad lahti mõtestada mitte üksnes kirjaniku saatust, vaid kogu nõukogude aja olemust.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Inimene kadus

2000 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Urmas Eero Liiv

Väikeses Eestis jääb igal aastal teadmata kadunuks umbes 100 inimest, kelle lähedased kutsuvad leidmiseks appi nii taevaseid kui maiseid jõude.

Jälgitakse kolme sündmust: neljalapselise Eljo salapärast kadumist, vene rahvusest noormehe Jura otsinguid ja kadunuks jäänud ning tavatut meediakära tekitanud Heidi lugu. Kadumaläinute sõbrad ja sugulased kutsuvad appi nii taevaseid kui maiseid jõude: käiakse politseis järelepärimisi tegemas, külastatakse sensitiive. Tervele mõistusele vastuvõtmatu olukord päästab emotsioonid valla, isegi loomu poolest kammitsetud eestlane ei häbene näidata pahameelt ja meeleheidet, slaavi temperamendist rääkimata. Probleemfilm püstitab küsimuse: kuidas on võimalik nii paljude inimeste kadumine riigis, kus pole sõjaseisukorda ja kõik tunnevad kõiki.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Jaan Tõnisson 1868 - …

Jaan Tõnisson

1993 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Peep Puks

Portreefilm Eesti rahvusliku suurkuju, riigimehe Jaan Tõnissoni elust ja saatusest.

Jaan Tõnisson (22.12.1868 – 1941?) oli üks tähtsamaid Eesti poliitikuid ja ühiskonnategelasi, keda on sageli kõrvutatud ja ka vastandatud Konstantin Pätsiga. Tõnisson oli Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht, ta õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule, võitles venestamise ja saksastamise vastu. Aastatel 1896–1930 andis välja ajalehte Postimees ja oli periooditi selle peatoimetaja. Ta oli Asutava Kogu, I–V Riigikogu ja I Riigivolikogu liige, samuti peaminister, Riigikogu esimees, riigivanem ning välisminister. Tõnissonil oli oluline roll Eesti omariikluse kindlustamisel ja riigi juhtimisel läbi Vabadussõja raskuste. Filmis kasutatakse Tõnissoni ja tema kaasaegsete tekste, ajaloolist foto- ning filmimaterjali, oma meenutusi jagavad ...
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
3
4
Järgmine
»