Otsingutulemused

Rohke animatsiooniga dokfilm ülipopulaarsest karikaturistist Gorist, kelle saatus möödunud sajandi alguse Eestis näitab võimu ja vabaduse vahekorda nagu peeglis. Gori (1894-1944) fellinilikus maailmas segunevad farss ja draama, palagan ja suur poliitika. Ei ole teemat, mida Gori pliiats ei pilaks, kuni tuuled pöörduvad ja suid hakatakse sulgema. Võim koondub uute diktaatorite kätte. Ja see võim ei karda midagi rohkem kui enda naeruväärsust. Samas on vaenlase naeruvääristamine üks tema tõhusamaid relvi.

Dramaatiline saaga Tartu suurest võitlusest tänapäeva kõige vastuolulisemal teemal - loodus või kultuur? Sõda linna keskpargi ümber on kliimakriisi kontekstis omandanud globaalsed mõõtmed. Nii linnaplaneerijate kui ka keskkonnakaitsjate missioon on päästa maailm ja luua Tartusse parim elukeskkond. Kuid paraku ei ole ühiskondlikes otsustes ühte tõde.

Film koostab galerii nii sellest, mis eesti hingesid murendab kui sellest, mis neid ühendab, koondades teravamad, ilusamad ning kõnekaimad meeleavalduste sõnavõtud visuaalseks esseeks.

Heinz Valk on laulva revolutsiooni trubaduur, kunstnik ja ühiskonnategelane, kes on läinud ajalukku oma kuulsa lööklausega “Ükskord me võidame niikuinii!” Lugu Rahvarinde asutajaliikmest ja teravmeelsest portreekarikaturistist, aateid hindavast ja tarbimismentaliteeti põlgavast iseseisvast mõtlejast, kelle puhul kehtib ajaloost tuntud klišee „iga revolutsioon sööb kord oma lapsed". Peategelase sõnul on see ühe vanema mehe argise elu ja mõtete jäädvustus, samas kasvab filmist välja üldistus loomeinimestest, kes pärast poliitikasse minekut ja sealt taandumist ei ole enam kunstnike jaoks kunstnikud ja poliitikute jaoks poliitikud.

Artur Talvik ja Peeter Vihma otsivad vastust küsimusele, kas Eestis on tõeline kodanikuühiskond võimalik ja mis juhtub maailmas pärast sügavas kriisis oleva esindusdemokraatia lõppu. Kahe aasta jooksul jälgitakse kolme Eesti kogukonda – Pühajärvel, Tuhalas ja Eesti Internetikogukonda – ning nende püüdlusi võidelda oma õiguste eest poliitilise ja majandusliku eliidiga ehk müüriga nagu seda filmis nimetatakse. Võitlus Pühajärve põhikooli, Tuhala nõiakaevu ja internetivabaduse eest. Occupy Wall Street, Piraadiparteid ja rohujuuretasandi liikumine Islandil. Kõik on omavahel seotud.

Eesti krooni taaskehtestamisest 20. juunil 1992 on möödunud kümme aastat, oma raha on pannud aluse riigi majanduslikule iseolemisele. Rahareform toimus vahel lõbusalt, vahel naiivselt, sageli väga karmilt. Tänaseks on selge, et majanduse kiire areng ei ole lahendanud kõiki probleeme ning ka iseseisvas ja demokraatlikus Eesti Vabariigis pole mitte igaüks oma õnne sepp. Kroon on aidanud riigi välja majanduslikust madalseisust, kuid turumajanduse hoogne areng on edusammude kõrval toonud kaasa ühiskonna kiire kihistumise, võlgu elava tarbimisühiskonna ja töötuse.

2001. aasta presidendivalimistel osutus pärast kolme hääletusvooru Riigikogus ja kahte hääletusvooru valimiskogus Eesti Vabariigi presidendiks järgmiseks viieks aastaks valituks endine Eesti NSV Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel. Jälgitakse presidendivalimiste käiku, kuulatakse poliitikute ja presidendikandidaatide arvamusi ning lahatakse väikese riigi ees ja sees olevaid probleeme.

Enn Põldroos on portreteerinud tervet hulka tuntud vaimuinimesi ja ühiskonnategelasi, keskendudes nende individuaalsuse ja väljendusrikkuse edasiandmisele. Põldroosi on nimetatud inimeste ja inimsuhete maalijaks. Kunstnik ise on samuti tunnistanud, et portreede maalimine on alati olnud ta salaarmastus. Näitusel "31 härrasmeest" (1998) on eksponeeritud ajavahemikus 1958 – 1997 maalitud portreed. Maale kommenteerivad nii kunstnik ise kui ka mitmed portreteeritavad ja kunstiteadlased.

Filmi autor Yrjö Tähtelä dokumentaalfilm on esimene tõsisem katse    selgitada Soome ja Eesti suhteid. Filmi tegijate eesmärk oli tuua Eesti revolutsiooniliste sündmuste kaudu välja võimalikult palju neid asjaolusid, millel on olnud tähendus mõlema maa arengus.

Teistkordselt Riigiduumasse kandideeriva Siberi põliselaniku Jeremei Aipini elu valimiskampaania ajal. Aipinil tuleb võidelda nii hõimukaaslaste, kalapüügi ja põdrakasvatusega tegelevate põlisasukate, kui ka naftatootmises hõivatud Siberi elanike häälte eest. Samal ajal püüavad vastased teda moraalselt hävitada. Kompromiss kahe kultuuri vahel on aga võimatu. See selgub valimispäeva hommikul, kui Jeremei Aipin Kogalõmi linnas hääletama läheb ning avastab, et öö jooksul on tema nimi valimissedelitel maha tõmmatud. Filmis avanevad Siberi põlisrahva elustiil ja linnakultuuri vahelised vastuolud, aga ka Venemaa kõige naftarikkamas piirkonnas toimuva valimisvõitluse poliitilised ja inimlikud tagamaad.