Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (54)

Naine pildil

2017 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Priit Valkna

Priit Valkna dokumentaalfilm kuulsa fotograafi Johannes Parikase kunagisse majja oma uut näitust maalivast Laurentsiusest.

Kunstnik Lauri Sillak aka Laurentsius alustab oma uue näituse maalimist tavatus kohas – tühjas puumajas Tallinna südalinnas. Maja kuulus kunagi Eesti filmi- ja fotokunsti loojale Johannes Parikasele ja tema naisele Lillile. Parikaste nimi oli esimeses Eesti Vabariigis tõeline tooniandja. Sellega seostusid Eesti esimene missivõistlus, riigimeeste prominentsed portreed ja kogu Eestimaa ülespildistamine. Parikaste salapärase elumaja seinad peidavad endas jälgi inimestest, kes omal ajal pildil olid ja kultuurkihtide alt paljastub tollane elu. Ajastu tapeetidele ilmuvad kaasaegsete kaunitaride ja maailmakuulsate pesumodellide portreed, aga maja perenaise Lilli vaim on rahutu. Tal on rääkimata üks lugu.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Seal, kus lõpeb luule

2009 | Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm | Režissöör: Arko Okk

Operaator Arko Okk portreteerib Eestit aastal 2008 ja kõnetab Eesti Vabariigi lipupäevadel kaasaegseid, jälgib inimesi ja elu.

Argo Oki dokumentaalfilm vaatleb Eestit aastal 2008, püüab märgata detaile, mis on silmale nii tavapärased ja seetõttu märkamatud. Eesti Vabariigi riiklikel tähtpäevadel, lipupäevadel kõnetatakse kaasaegseid. Räägivad oma ajastu vaimu kandvad suurmehed, operaatori pilk jälgib ka tavalisi inimesi oma igapäevatoimingutes.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Aljoša

2008 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Meelis Muhu

Meelis Muhu film dokumenteerib Tallinna südalinnas asunud nõukogude mälestusmärgi, pronkssõdur Aljoša saagat, mis tipnes pärast kuju teisaldamist 2007. aasta aprillis pronksiööga – massiliste tänavarahutuste ja rüüstamistega.

Pärast Eesti iseseisvumist 1991. aastal kõrvaldati enamus nõukogude võimu poolt püstitatud mälestusmärke. Pealinna keskel asetsev pronkssõdur jäi aga oma kohale. Rahvasuus Aljošaks nimetatud punaarmee mundris sõdurikuju püstitati 1947. aastal teises maailmasõjas hukkunud nõukogude sõjameeste mälestuseks. Eesti rahvuslaste jaoks sümboliseeris monument Nõukogude okupatsiooni. Paljudele vene keelt kõnelevatele inimestele oli pronkssõdur aga üks vähestest säilinud sümbolitest, mis ühendas neid Venemaa ja vene identiteediga. Arhiivikaadrid jutustavad monumendi ajalugu, aastatel 2005-2007 filmitu kirjeldab emotsioone, seiskukohti ja sündmusi, mis viisid pronkssõduri teisaldamiseni aprilliööl 2007 ning sellele järgnenud pronksiööd, massirahutusi ja rüüstamisi Tallinnas.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Fritsud ja blondiinid

2008 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Arbo Tammiksaar

Eesti-Läti koostöödokumentaal "teenelistest fašistidest", Baltimaade näitlejatest, kelle kaudu Nõukogude filmitööstus lõi vaenlase kuju ja taastootis baltlaste kui fašistide kuvandit.

Nõukogude kinoajaloos oli Baltimaade näitlejatel üks eriline ja tänamatu roll. Paljudes juba unustusse vajunud sõjafilmides ilmusid eestlased, lätlased ja leedulased linale verejanuliste natsidena. Kas see on mõjutanud baltlaste kuvandit? Seda küsides kõneleb Eesti-Läti koostööfilm kunstniku vastutusest ja valikuvõimalustest. Vastuseks saavad sõna näitlejad ise - Tõnu Aav Eestist, Uldis Lieldidžs Lätist ja Algimantas Masiulis Leedust.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Monument

2008 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Tõnu Virve

Eesti monumentide saatus muutuvas ajas.

Ekraanil on monumendid ja kunstimälestised, mille saatus on olnud lähedalt seotud Eesti Vabariigi ajalooga. Sõna saavad eesti skulptorid, endised meelsusvangid, ühiskonna- ja kunstiteadlased. Miks me vajame oma monumente? Kuidas on suhtutud monumentidesse ja kunstimälestistesse Eestis ajaloo tõmbetuultes? Mälestusmärgid võivad olla ideoloogia ohvrid. Ainuüksi 20. sajandil on Eesti üle elanud mitu riigivõimu, mis ajaloo areenilt lahkudes on võtnud kaasa ka oma monumendid. Ajal, mil stabiilse arenguga riikides on suhtutud monumentidesse kui kunsti- ja ajaloomälestistesse, on paljude sõjamälestiste saatus Ida-Euroopas muutunud aktuaalseks.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Pronksiöö: Vene mäss Tallinnas

2007 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Urmas Eero Liiv

Dokumentaalfilm kahest vägivaldsest ööst Tallinna kesklinnas 2007. aasta aprillis pärast nõukogude sõjaväemonumendi teisaldamist Tõnismäel.

Eestlaste jaoks oli pronkssõduri monument Tallinnas Tõnismäel pool sajandit kestnud okupatsiooni sümboliks, kuid venekeelsele elanikkonnale tähistas see võitu fašismi üle. 2007. aasta aprillis otsustas Eesti vabariigi valitsus peaminister Andrus Ansipiga eesotsas teisaldada pingeallikaks muutunud pronksmehe kuju Tallinna kesklinnast sõjaväekalmistule. Selle tagajärjel vallandus pealinnas vägivaldne kaos. Kanal 2 dokumentaalfilmis antakse ülevaade viimase kahe aasta jooksul pronkssõduriga seotud sündmustest ja taaselustatakse ajalukku minevad purustavad pronksööd neis osalenud inimeste kommentaaride abiga.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Neljakümnes sõda

2005 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Andres Söödi dokumentaalfilm Narva pataljonist, mille raudvaraks olid eesti mehed, kes 1942. aasta sügisel astusid vabatahtlikult Eesti Leegioni.

Andres Söödi film on pühendatud Eesti Relvagrenaderide Narva pataljonile, kuhu kuulunud sõdurid võitlesid Teises maailmasõjas Eesti iseseisvuse eest. Pataljoni raudvaraks olid need eesti mehed, kes 1942. aasta sügisel astusid vabatahtlikult Eesti Leegioni, et pärast eeskujulikku väljaõpet võidelda SS-diviisi Wiking koosseisus idarindel Nõukogude vägede vastu. Rasked kaotusterohked lahingud Ukrainas ja Sinimägedes tegid pataljonile nime. Et Eestis teistkordset nõukogude okupatsiooni ei suudetud ära hoida, polnud enam nende teha.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Meie

2000 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Renita Lintrop, Hannes Lintrop

Eesti taasiseseisvumise kümnest aastast ja vene elanikkonna kodakondsuse probleemidest.

Eesti iseseisvumisel tekkis ajalooliselt unikaalne olukord. Ühe riigi territooriumil elavatest inimestest suur osa ei ole - kas ei taha või ei saa olla - selle riigi kodanikud. Selline situatsioon on tekitanud nii sise- kui välispoliitilisi pingeid. Nendes poliitilistes tõmbetuultes on Eesti Vabariik arenenud 7 aastat. Esialgu, tundub, on kõik tasapisi laabunud. Film kirjeldab läbi konkreetsete inimeste meie elu ja lootusi täna ja püüab lahti mõtestada lähiminevikku ja projitseerida tulevikku.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tallinn pimeduses

Darkness in Tallinn

1993 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Ilkka Järvilaturi

Soome režissööri Ilkka Järvilaturi märulifilm Eesti kullavarude jõudmisest Tallinna pärast taasiseseisvumist ja kohaliku maffia suurejoonelisest plaanist kuld röövida.

Aasta 1991. Pariisist saadetakse taasiseseisvunud Eestisse vabariigi sõjaeelne kuld - miljardite väärtuses kullakange, mis pärast 50 aastat kestnud varjamist rahva rõõmuhõisete saatel Eesti Panka toimetatakse. Kohalik maffia plaanitseb kullaröövi. Ulatuslik elektrikatkestus peab rivist välja viima kõik turvasüsteemid. Noorele elektrikule Toivole pakutakse suur summa Tallinna pimendamise eest. Tema lapseootel naine Maria õhutab meest töö vastu võtma, kuid samal õhtul sünnitab ta enneaegu ja voolukatkestus seab ohtu lapse ja ema elu. Ainus, kes neid päästa suudab, on Toivo.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Geim Vanjale

1991 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Elo Tust

Portreefilm võrkpallitreener Ivan Dratšovist, keda õigusega kutsutakse Eesti võrkpalli isaks.

Teise maailmasõja käigus saabus okupatsioonivägede koosseisus sõjalaeval Eestisse vene soldat Ivan Dratšov, kes jäi Eestisse elama ning osutus tähtsaks figuuriks Eesti spordi arengus. Tema lõi Eesti võrkpallikoolkonna ja viis treenerina Eesti meeste võrkpallikoondise 1968. aastal Nõukogude Liidu meistritiitlile. Arhiivkaadrid Eesti võrkpalliajaloost, nii meeste kui ka naiste võrkpallist. Meenutused Ivan Dratšovilt (1921–1989), tema elutööst ja keerulisest saatusest räägivad endised võrkpallurid.
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
3
4
5
6
Järgmine
»