Otsingutulemused

Dramaatiline saaga Tartu suurest võitlusest tänapäeva kõige vastuolulisemal teemal - loodus või kultuur? Sõda linna keskpargi ümber on kliimakriisi kontekstis omandanud globaalsed mõõtmed. Nii linnaplaneerijate kui ka keskkonnakaitsjate missioon on päästa maailm ja luua Tartusse parim elukeskkond. Kuid paraku ei ole ühiskondlikes otsustes ühte tõde.

Vaino Vahing pidas aastatel 1968-1984 päevaraamatut, kus on kirjas reaalsed sündmused ja isikud Vahingu enda subjektiivses interpretatsioonis. Seal kajastatakse Tartu kultuurielu, armuseiklusi, boheemlikke olenguid ja vaimseid otsinguid. Vahingut huvitas piirsituatsioon, piirideületamine. Kunsti ja elu vahel Vahing selget piiri ei tõmmanud. Ta provotseeris inimesi, et nad kaotaks maski, kontrolli enda üle. Sellist provotseerimist nimetas Vahing Spieliks ehk mänguks. Me näeme loojat, kes on teinud disharmooniast endale inspiratsiooniallika, kes "tunneb armastuses suurimat piina". Hirmu end armastuses kaotada. Inimest, kes tajub armastuse suurt jõudu ja vastab sellele alateadlikult disharmooniga. Vahingu päevaraamatu läbivaks teemaks on elu ohverdamine kunsti nimel. Elu, kus põleb ära olme, ...

Pintsakus mees jookseb läbi linna. Ikka ja jälle. Ta ei mäleta, kuhu ja miks ta jookseb. Film valmis 2020. aasta COVID-19 eriolukorra ajal välja kuulutatud üheminutifilmide konkursi raames.

Film koostab galerii nii sellest, mis eesti hingesid murendab kui sellest, mis neid ühendab, koondades teravamad, ilusamad ning kõnekaimad meeleavalduste sõnavõtud visuaalseks esseeks.

Käsitööõlu, microbrewery, väikepruulikoda, IPA, IBU, mustlaspruul, pinna- ja järelkääritus – see on vaid väike valik märksõnasid, mida viimase paari aasta jooksul tõsisemate õllehuviliste hulgas üha sagedamini kuulda võib. Täna veel alla paari protsendi koguturust hõlmavad uued väikepruulikojad ning nendega seonduv on huviliste keelel ning ka laiemas meedias sedavõrd sagedased teemad, et tekib õigustatud küsimus: millega on tegemist? „Õllerevolutsioon“ ei anna küll otseseid vastused, ent pakub kaleidoskoopilist ülevaadet käsitööõlle tootjatest, müüjatest ja tarbijatest Eestis aastal 2015.

Viimaseid aastaid noor, aga üksildane Viivi avastab ühel kenal hommikul enda kõrvalt voodist tundmatu mehe. Paanikas naine püüab oma peas taastada eelmise päeva sündmusi. Selgub, et seljataga on elu halvemaid päevi: valutav õlg, tööle hilinemine, arsti diagnoos, korralik tüli apteegijuhatajast tšikiga, keda ta silmaotsas ei salli, ja kõige selle tagajärjel õhtu lõpp kõrtsis, kus ta mõistab, et võid olla nii korralik ja tubli, kui tahad, aga õnne peab ka olema … Mees, kelle Viivi linade vahelt leiab, on viiekümnele lähenev Andres, lahke loomuga kutseline äparduja, inimene, kes ei suuda öelda "ei". Ühel õhtul satub ta oma kodukõrtsis tantsima kena võõra naisega ...

Tallinna tüdruk Elen (Adeele Sepp) alustab septembris uut elu. Ta kolib Tallinnast isa juurest Tartu ühikasse, et õppida ülikoolis majandust. Eleni sõbranna Liis (Merli Plink) ja toanaaber Kati (Katre Luik) hakkavad juba esimesel päeval talle õpetama õiget tudengielu - pidusid, eksamiteks õppimist, kaltsukates käimist ja armusuhteid. Elenil tulebki tegemist teha kahe väga erineva poisiga - Dimaga (Dmitri Kurilov) ja Kaarliga (Kaarel Targo). „Tudengimuusikal” on suurim Eestis tehtud tudengifilm. Lisaks noortele teevad filmis kaasa Tartu ülikooli rektor Alar Karis ja õppejõud Kalev Tarkpea. Film pakub rohket äratundmisrõõmu kõigile, kes kunagi Tartus õppinud. Samas võib see olla ka inspiratsiooni allikaks neile, kes alles ...

Andekas, kuid alkoholi tõttu tippvormi kaotanud näitleja Jan Uuspõld otsustab lõpetada teleklouni mängimise ning võtta vastu tõsise rolli Vanemuise teatris. Tartu-sõidust saab aga tavatu, kohati liialdustesse kalduv teekond läbi tänapäeva Eesti elu ja mentaliteeti esindavate inimloomuste, mõttemallide ja hoiakute. Väljamõeldud tegelaste kõrval astub filmis üles palju Eestis üldtuntud inimesi iseenda, teiste kuulsuste või näitlejate esituses. Peaosalise filmisaatus on inspireeritud tema reaalsest elukäigust. See on must komöödia, mis kätkeb põhjamaiselt nukrat eksistentsialistlikku draamat.

Lembit Saartsi (1924-2016) kunstnikuisiksus kujunes välja Pallase maalitraditsioonis. Selle parimad jooned on kandnud ta läbi oma loomingu hilisemasse eesti kunsti, kujunedes üheks meie poeetilisemaks maalikunstnikuks. Tartu pallaslasest Lembit Saartsist jutustavad tema sõbrad, eakaaslane kunstnik Heldur Viires ja noorema põlvkonna kirjanik Mart Kivastik. Saarts arutleb elu ja kunsti üle. Sõna saavad ka elukaaslane Eeva Anti ja kunstiteadlane Tiiu Talvistu. Film kunstnikust, kes 1950ndate lõpul pärast Siberist naasmist kunstiellu tagasi pöördudes leidis end just neil aastail kodumaal taas tärganud modernismis.