Otsingutulemused

Rulatamine on elustiil, isiklik väljendumisviis, loovus ja mässumeelsus, millest on Eestis saanud palju enamat kui lihtsalt trikkide tegemine. Rulatajad kordavad üheskoos: „Rulatamine on andnud mulle kõik.“ Rulatamine on elu. Rulatamine on vabadus. See on viis aastakümmet kestnud skeene lugu Eestis, alates 1980ndatel Võrus saviratastega tehtud ruladest kuni tänaste noorteni, kelle jaoks on kogu maailm valla.

Minategelane vaatab tudengipõlves Emir Kusturica filmi “Must kass, valge kass”, mis räägib balkani pöörasest elust. Ta taipab korraga, et on seda kõike oma lapsepõlve Võrumaal juba näinud – siga sööb Sierrat, rääkiv suusamüts ja vanaema eetrilõhnaline rohukapp, tekitab loovusest plahvatava olukorra. Rahu toob piimapukil mediteeriv külamees, kes laseb videviku lummuses pilgu vedelaks.

Dokumentaalfilm Skype'i ebatavalisest tekkeloost. Skype on tõeline moodsa ajastu nähtus, millega miljarditel inimestel on tekkinud isiklik suhe. Skype'i müümine, tagasiostmine ja uuesti müümine on lugu, mis võiks pärineda detektiiviromaanist. Lugu täis kontraste - nõukogudeaegsetest kortermajadest Silicon Valleyni. Alates primitiivsetest omaloodud arvutimängudest kuni eralennukiteni. Metsikutest pidudest keeruliste kohtuvaidlusteni. 2003 - kaks Skandinaavia investorit ja Eesti tehnikameeskond ületavad kõik eelarvamused ja raskused, et luua Skype, millest saab 21. sajandi üks suurimaid IT-edulugusid. 2005 - pidu, mis tähistab Skype'i müüki 2,6 miljardi dollari eest eBayle. Eestlased – värsked multimiljonärid – šokeerivad äärmiselt formaalset eBay juhtkonda, hüpates riietes basseini.

Film Petseri linnast ja sealsetest inimestest jutustatuna läbi minu vana-vanaema elusaatuse. Vana-vanaema isa, kes oli Petseri aselinnapea, tapeti bolševike poolt, kuna ta oli keeldunud revolutsionääridele andmast linnas asuva kloostri võtmeid. Eesti Vabadussõja soomusrongid jõuavad paar kuud hiljem Petserisse ja linn vabastatakse. Ühel soomusrongi sõduril, Taani vabatahtlikul, on kaasas filmikaamera ning ta jäädvustab vanimad filmikaadrid Petserist. Kuskil seal hüpleval filmilindil on ka minu vana-vanaema.

Keskaegse põnevus-triloogia viimases filmis satub apteeker Melchiori naine Keterlyn jõhkra kallaletungi tunnistajaks. Tundmatu noormehe elu õnnestub päästa, kuid mälu kaotanud ohver ei tea, kes ta on ja kuidas enda jaoks võõrasse Tallinna sattus. Sündmuskohalt leitud sõrmus juhatab Melchiori öise vennaskonna jälile, küsimusi tekitab ka laadapäeval esinenud veiderdajate trupp. Hirmuäratavad märgid vihjavad, et ohus pole üksnes tapmiskatsest toibuv tundmatu, vaid ka teda ravivad Melchior ja Keterlyn. Samal ajal saabub linna inkvisiitor, keda teatakse halastamatu nõiakütina. Melchiori võime “surnutega kõneleda” ja nähtamatuid mõrvajälgi märgata on äratanud kahtluse, et tegemist võib olla ohtliku ketseriga. Ja kiriku vaenlase koht on tuleriidal… Apteeker Melchiori ...

Rohke animatsiooniga dokfilm ülipopulaarsest karikaturistist Gorist, kelle saatus möödunud sajandi alguse Eestis näitab võimu ja vabaduse vahekorda nagu peeglis. Gori (1894-1944) fellinilikus maailmas segunevad farss ja draama, palagan ja suur poliitika. Ei ole teemat, mida Gori pliiats ei pilaks, kuni tuuled pöörduvad ja suid hakatakse sulgema. Võim koondub uute diktaatorite kätte. Ja see võim ei karda midagi rohkem kui enda naeruväärsust. Samas on vaenlase naeruvääristamine üks tema tõhusamaid relvi.

Hardi Volmeri autoportree, tähistamaks värvika kineasti 50. tööjuubelit filmivallas. Nähtavasti pole teist Eesti kultuuritegelast, kelle elu ja loomingukäik oleks sedavõrd põhjalikult, aastakümnete vältel filmilindile dokumenteeritud. Seda haruldast, põnevat ja lõbusat materjali autorid kasutavadki - täiesti ajalootruult, aga üsna vallatult.

Eesti Ratsaspordi Liit tähistab tänavu 100. aastapäeva. Sada aastat on väga pikk aeg, kuhu mahuvad erinevad riigikorrad, erinevad ratsutamisstiilid, inimesed, hobused ja suurvõistlused. Põneva spordiala värvika ajaloo talletamiseks otsustas Eesti Ratsaspordi Liit luua hoogsa dokumentaalfilmi, mis annab edasi emotsiooni sellest, mida tähendab ratsutamine, mis on see elustiil ning milline on see maailm.

Lugu Eesti tipp-rallisõitjatest 1980ndatel aastatel sportlastena Nõukogude Liidu absurdses süsteemis. Eestlased olid 80ndatel nii kiired, et N.Liidu koondises sõitis igal hooajal mitu meie ekipaaži. Ott Tänaku ja Markko Märtini kombel maailma tipptiimides sõitmine oli tollaste sportlaste jaoks siiski kättesaamatu unistus. Nende jaoks oligi tipp Nõukogude Liidu koondise liikme staatus, sest kaugemale ei olnud võimalik raudse eesriide tõttu pürgida. „Ei olnud mõtet unistadagi, see oli meie saatus,“ ütleb filmis endine kaardilugeja ja Harju KEK-i rallitiimi juht Toomas Diener. N. Liidu koondise sõitja koha nimel käis tihe rebimine, seal sõitmine oli iga võidusõitja unistus teiselgi põhjusel - riigis, kus kõik ...

Viitna järvede rohelusest leiab Mark Pusta kümnekonna aasta pikkuse allveeorienteerumise loo. Allveelugu, mis 1984 aastal kevadega algab ja mis 1993. aasta sügisel koos Allveemaja põlemisega Pikkjärve kaldal otsa ootamatult saab ning nii saab ühtlasi otsa ka pikemaks ajaks Eesti allveeorienteerumise kuldaeg. Mark Pusta poisslaps leiab 1984. aasta kevadel ajakirjast „Kehakultuur“ ülevaateloo allveeorienteerujast nimega Anatoli Dalidovitš. Mark väntab Viitnale ja leiab Anatoli järvesilla peal treeningut tegemas. 1991. aasta kevadel Mark avastab taas Viitnal järvekaldal allveeorienteerujast mehe ja naise, kes seal treenivad. Kuum allveelugu saab jätku ja kestab kuni 9. oktoobrini 1993. aastal kui Allveemaja Pikkjärve kaldal maha põleb õnnetult ja lõppeb ...