Otsingutulemused

Filmis jälgime nelja aastaaega sakslannast üksikema elust, kes ei vehi plakatitega kliimareedetel, vaid päästab planeeti rahulikul moel, elades koos aastase tütrega ilma vee ja elektrita off-grid-elu iseehitatud minimajas Lõuna-Eestis. Tema jaoks on see kõige loomulikum eluviis, mida ta tõeliselt naudib. Hilda Ha elu peamiseks sisuks ongi elamine ise - allikalt vee tassimine, metsast tulehakatuse korjamine, ahju tule tegemine, mähkmete kuivatamine redeltrepil, lapse tissitamine, koertega mängimine ja selle kõige juures ka majaehitus ja keraamika. See on vaikne kulg, milles on rahu ja iseendaga kontaktis olemist ning loodusega ühes rütmis elamist. Kogu seda kulgu saadab keraamikakeder - pöörlev tööriist, millega muidu lapsepuhkuse rahadest ...

MERIKE (55) on Tobra tallide treener ja hing. Ta sündis ühe käega, aga see on ainult välise kirjelduse osa, tema enda jaoks väheoluline. Küll aga on märgiline, kuidas Merik siia talli 20 aastat tagasi sattus. See on positiivne eskapism, ja sellisena meie filmi seisukohast oluline. Merike hoolis hobustest ja armastas ratsutamist lapsest saati ja sattus juhuse läbi siin tallides ratsutamas käima, koos lastega, siis oli Tobra tallides vaid mõni hobune, trennis käisid vaid mõned lapsed. Eks Merike aitas lapsi, kus abi vaja ja talliomanik kutsus ta poris tallipoisiks tööle. Merike räägib, et ta pakkis oma asjad Tõrvas päevapealt, võttis tollal ...

Kui isad jätavad 6-aastased pojad üksinda välja puid lõhkuma, juhtub õnnetus, mida ükski lapsevanem näha ei taha. Poisi sõrm on kadunud! Aga kelle süü see ikkagi on, pole selge. Nii nagu ka sõrme asukoht.

Filmi aluseks on mitu paralleelselt arenevat venekeelse pere lugu. Filmitegijad jälgisid peaaegu nelja aasta jooksul 5-aastaselt eesti lasteaeda läinud Ksenijat ja Emiliat, eesti kooli eelistanud 7. klassi õpilast Marki ja Eestist Peterburi kõrgkooli õppima läinud abiturienti Vitalit. Hirmud ja kõhklused, lootused ja frustratsioon, toimetulekud ja äpardused, lõimumine ja isolatsioon, keel ja identiteet – film püüab mõista probleeme, millega venekeelsed lapsed ja nende vanemad rinda pistavad. Hoolimata ohust oma identiteeti kaotada, üritavad peategelased meeleheitlikult eestikeelsesse ühiskonda integreeruda.

Maailmast eraldatud Siberi taigas elab karismaatiline usuliider Vissarion, kes nimetab ennast Kristuse taassünniks. Tema ümber on kogunenud tuhandetest järgijatest usulahk, kuhu kuuluvad ka kellamees Dmitri ja tema naine Sveta, kes tuli kommuuni paar aastat tagasi kolme lapsega Peterburist. Laste pärisisa Magomed kirjutab aga kaebekirja Venemaa presidendi administratsioonile, nõudes lapsi tagasi. Režissöör Arbo Tammiksaar kolis perega aastaks vissarionlaste külla. Ta jälgis kolme lapse igapäevaelu selles maa peale rajatud paradiisiaias keset Siberi taigat. Kuidas on lastel kasvada tsivilisatsioonist äralõigatud kohas tavapäratute veendumustega kogukonnas?

Väike Holger satub emaga kaubamajja. Ema on langenud ostlemishullusesse ja unustab väikese poisi keset ostukeskust. Õnnetu Holger kukub limonaadi juues kaunisse tumerohelisse limonaadiookeani. Holger aga ei pääse enam tagasi pärismaailma, kus ema pojakest juba taga otsib. Olles limonaadipudelis lõksus, leiab Holger sõbra, kes on teda valmis aitama.

Liisu (16) ja Andrese (16) isa sureb. Pärast oma isa surma saavad õde ja vend teada, et nende pärisema hülgas nad siis, kui nad olid alles imikud. Seni on noorte eest hoolt kandnud nende isa ja kasuema Regina. Ootamatult ilmub välja ka Liisu ja Andrese bioloogiline ema. Kuidas noored sellesse ise suhtuvad ning mis saab edasi?

Lugu Venemaalt Eestisse elama tulnud Nadeždast, kellel on kõige tähtsamad teda armastav mees ja üheksa last ning nendes ja ka kõiges muus ennast ilmutav Jumal. Laste isa Rustam on väga usklik inimene. Praegu pere tööl ei käi, nad tegelevad oma lastega. Naine, kelle laulud on äärmiselt südamlikud ja tulvil armastust Jumala vastu, teenib laule esitades Viru keskuse tunnelis lisaraha. Nadežda laulab oma lastest ja Eestimaast, armastusest ja Jumalast.

Miriam ei luba kanal palli tuppa tuua. Kana siiski toob ja tahab, et temaga toas palli mängitaks. Ta näppab isegi telekapuldi, et Miriam ja väikevend ei saaks telekat vaadata. Pulti taga ajades lõhub väikevend kogemata isa-ema pulmapildi. Ja on ise väga õnnetu ja hirmul. Vanemate koju jõudes võtab Miriam selle patu enda peale. Miriam pannakse nurka. Seda väikevenna süda ei talu ja ta tunnistab oma teo üles. Kui selgub, et tagaajamise käigus on ka telekapult lõhutud, tuleb kanal lõpuks möönda, et tegelikult oli tema kõige kurja juurikas.

Magnus kasvab katkises peres, kus lastest eriti ei hoolita, ja mängib surmaga juhul-kui-mänge. Vanemate jutust on ta teada saanud, et oma kopsuhaigusega ei ela ta kuigi kaua. Noorukina on haigus küll välja ravitud, kuid ängistus on süvenenud. Magnus ei näe elul mõtet ega endal tulevikku. Isa, kes on oma raha teeninud valgustkartva äriga, loodab pojas elutahet äratada samade naudingutega, millega ta ise on harjunud. Magnus lähebki isa juurde, kuid tema loodab midagi muud.