Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (4)

Aegumatu

2008 valminud filmi "Ajapikku unustatakse meie nimi" täiendatud variant

2011 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Filmi autori Andres Söödi sõnul ei ole film tehtud neile, kes 1941. aasta juuniküüditamisest midagi ei tea või tahagi teada, vaid pühendatud inimestele, kes ei saa enam enda eest kosta – ülekohtuselt hukkunuile.

On kuritegusid, mis ei aegu. Ühel 1941. aasta juunikuu ööl küüditasid Nõukogude Liidu võimud Eestist Siberisse üle 10 tuhande inimese. Sõna saavad need, kes Siberis ellu jäid ja lõpuks koju tagasi jõudsid. Režissöör Andres Sööt, kelle perekond samuti juuniküüditamisega lagunes, pühendab oma filmi kõigile Siberisse saadetutele. See on aegumatu vastutus – mitte unustada.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ajapikku unustatakse meie nimi

2008 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Andres Söödi dokumentaalfilm küüditamisest, mis toimus Eestis 1941. aastal. Film on pühendatud kõigile küüditamisohvritele.

Minevikusündmused kipuvad ununema, kuid 1941. aasta juuniküüditamine jääb Nõukogude võimu ühe kõige jõhkrama kuriteona Eesti rahva mällu igavesti. Selle aasta 14. juuni ööl saadeti Eestist välja Siberisse üle 10 tuhande inimese, enamik neist olid naised ja lapsed. Sõna saavad need, kes Siberis ellu jäid ja lõpuks koju tagasi jõudsid. Režissöör Andres Sööt, kelle perekond samuti juuniküüditamisega lagunes, pühendab oma filmi kõigile Siberisse saadetutele. See on aegumatu vastutus – mitte unustada.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Inimesed sõdurisinelis

1968 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Jüri Müür

Jüri Müüri sõjadraama, lavastatud Paul Kuusbergi romaani "Enn Kalmu kaks mina" ainetel, on esimene ja seni ainus eesti mängufilm, mis kujutab Eesti Laskurkorpuse võitlusteed Teises maailmasõjas alates formeerimisest Uuralites ja lahingutest Velikije Luki all kuni heitlusteni Emajõel ja Tehumardi öölahingus. Oma aja kohta julges linateoses, mis pole siiski vaba propagandistlikkusest, jõudsid esmakordselt Eesti filmi mahukad lahingustseenid kõrvuti sõjaaegse filmikroonikaga. Eino Tambergi “Laul kaugest kodust” Ralf Parve sõnadele on sõdurilauluna populaarne tänaseni.

Kui Punaarmeesse mobiliseeritud eesti meestest pärast raskeid katsumusi tööpataljonides formeeritakse Eesti Laskurkorpus, on paljudel neist raske leida õiget võitlusvaimu - nii ka Enn Kalmul. Alles pikal teel Eestimaa poole ja ränkades lahingutes Velikije Luki all selgineb sõdimise mõte ja siht. Kodusel pinnal, Emajõe kallastel aga tuleb temal ja ta relvavendadel minna vastamisi rahvuskaaslastega, kes kannavad vaenlase mundrit. Mida tundsid ja kuidas käitusid inimesed, keda aeg sundis sõdurisinelisse? Paatosevabas ja ilustamata sõjafilmis kujutatakse sõja argist palet, sõda kui rasket tööd, mida laskurkorpuse võitlejad eesti meestele omase visadusega päevast päeva teevad, eesmärgiga jõuda tagasi koju.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Balti mere saarte kaitsmine

1941 | Dokumentaalfilmid | Režissöör:

Nõukogude armee kaitselahingud Balti mere saartel ja/või rannikul Suure Isamaasõja algul 1941. aasta suvel.

Kaheosaline osaliselt lavastatud film, kus nõukogude rannakaitsekahurid pommitavad vastase laevu ning valvekaatrid merel lasevad süvaveepomme allveelaevadele. Saarte hõivamisel näeme nõukogude merejalaväelasi paatidega randumas, okastraattõkkeid kõrvaldamas. Sideväelased seavad üles telefoniliine.
Peida sünopsis Ava sünopsis

Otsingutulemused

Aegumatu

Ajapikku unustatakse meie nimi

Inimesed sõdurisinelis

Balti mere saarte kaitsmine