Otsingutulemused

Kaevu pimedusest avavete avarustesse rändab hing. Ennast kaasa lohistades peab ta lahti laskma. Klammerdudes mälestustesse sellest, mis kunagi oli tõeline, ei saa sees olevat vulkaani enam taltsutada. See purskab. Kuid rahu peseb igasuguse segaduse minema.

Laanehurtsikus elutseva kollipere pesamuna Nukitsamees saab endale ühel ilusal hommikul hoidja. See on väike tüdruk Iti, kelle nõiamoor on koos venna Kustiga metsa meelitanud, et lapsed oma majapidamises tööle panna. Iti näeb kiusliku jõmpsikaga palju vaeva, kuid tal jätkub kannatust ja tasapisi taltub Nukitsamees - nii kutsub Iti teda tema sarvemuksude pärast. Kui õde ja vend nõiamajast põgenema pääsevad, ei taha väike poisipõnn Itist maha jääda. Kuid Iti ja Kusti kodu on hoopis teistsugune kui metsas ja Nukitsamees peab otsustama, kuhu ta õieti kuulub.