Otsingutulemused

Film jälgib noorpaari Jacot ja Sabinat, kes valmistuvad lapse sünniks ja kohanduvad uue eluga vanematena. Jaco ja Sabina kohtusid 2020. aasta suvel ja on sellest ajast saati kogu aeg koos olnud. Aastaga on nende elus palju toimunud - nad kolisid kokku, külastasid Sabina kodumaad Kolumbiat ja Sabina jäi lapseootele ning neist said lapsevanemad. Sabina töötab Wise'is ja soovib jätkata eksperimentaalfilmide tegemise ja fotograafiaga. Jaco aga peab hauakaevaja ametit ja tahab õppida haljastust. Nende suurim unistus on elada maal looduses, väikeses suvilas, kasvatades oma aeda ning põllusaadusi. Sabina ja Jaco on paar, kes on nii erinevast kultuuriruumist kui ka generatsioonist. Sabinal ...

Surm ja usk, elu ja eksiil. Üksinduse ja surmaga tegelemine on väikekoguduse vaimuliku igapäev. Küpses eas võõrasse kultuuri istutatud hingehoidja on ka ise sageli väga üksi. Vanad tahavad, et neid maetaks emakeeles ning selleks on kutsutud kodumaalt Torontosse, kus on suurim eestlaste kogukond eksiilis, kolm vaimulikku. – Endine insener Jüri Puusaag, eks-näitleja Kalle Kadakas ja kolmandat põlve vaimulik Mart Salumäe. Iga matus peegeldab võõrasse keskkonda sattunud hingekarjastele nende endi probleeme: keerulised suhted oma lähedaste ja kogudustega, identiteedi kahestumine võõrsil elades, usu marginaliseerumine, kohanematus ingliskeelses suurlinnas, surm kui ebamugav tabuteema kaasaegses “igavese nooruse” ühiskonnas.

Mustast huumorist pakatav järjefilm toob kinodesse tagasi kolm kooliaegset sõpra, kes on otsustanud korraldada ägeda poissmeesteõhtu, aga satuvad ootamatult hoopis matustele. Unustamatust klassikokkutulekust on omajagu aega möödas ja lustlike sõprade elus puhuvad uued tuuled. Kuum rokkstaar Toomas on lõpuks otsustanud naise võtta, Mardi abielus on suured jamad ning Andres on naissoole sõja kuulutanud ja hakanud põhimõtteliseks poissmeheks. Kuigi tujukad mehepojad on keskeakriisiga leppinud, kestab kirgede torm elumere lainetel endise hooga. Jultunud komöödia oma tuntud headuses koos armastatud Eesti näitlejatega räägib elust enesest ja enamastki veel.

Muusikavideos otsustab mees mälestuse naisest maha matta, kuid ta ei saa sellega hakkama.

Kalev Rajangu on Viljandi orelimängija ja hauakaevaja, radikaalne kunstnik ja karismaatiline lektor, vabamõtleja ja provokaator, keda peetakse nii geeniuseks kui hulluks. Järjekindla naistekütina süüdistab ta traditsioonilist perekonda inimkonna kõigi hädade põhjustes. Kuid erakuelul ei ole pakkuda Kalevile piisavalt väljakutseid. Ta otsustab hakata süsteemi õõnestama süsteemi enda vahenditega, kuulutama oma sõnumit kõige mõjukamale auditooriumile. Andres Maimiku ja Rain Tolki dokumentaalfilm elab kaasa tema triumfidele ja nurjumistele sellel raskel kuid huvitaval teel.

“6.jaanuar (Kolmekuningapäev)” on poeetiline dokumentaalfilm eluringist, mis toetub nimetatud pühale. Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks Kolmekuningapäeva tähistamine, mis sümoliseerib jõulupühade lõppu. See on päev, mis tähistab lõppu ja algust.

Lucia elu ühes Eesti alevikus on lõbus ja vaba, kuid koolis on õpetajad mures, sest hinded on tal halvad. Tema isa, surnuaiavaht Kaido putitab autosid ja teeb muid juhutöid, ema Maria peab töö kaotamisest saadik teiste omasugustega pidu. Lucia kooliasjade jaoks pole kummalgi aega. Juba on asi lastekaitseinspektori laual, kui pere ootamatult kutsutakse Soome külla. Nädal aega elavad nad kirikuõpetaja Sirpa juures, ja Lucia ettekujutus kodust muutub põhjalikult. Tagasi Eestisse jõudes võtavad sündmused sellise pöörde, et tüdruk peab valima, millises kodus elada.

Jälgitakse kolme sündmust: neljalapselise Eljo salapärast kadumist, vene rahvusest noormehe Jura otsinguid ja kadunuks jäänud ning tavatut meediakära tekitanud Heidi lugu. Kadumaläinute sõbrad ja sugulased kutsuvad appi nii taevaseid kui maiseid jõude: käiakse politseis järelepärimisi tegemas, külastatakse sensitiive. Tervele mõistusele vastuvõtmatu olukord päästab emotsioonid valla, isegi loomu poolest kammitsetud eestlane ei häbene näidata pahameelt ja meeleheidet, slaavi temperamendist rääkimata. Probleemfilm püstitab küsimuse: kuidas on võimalik nii paljude inimeste kadumine riigis, kus pole sõjaseisukorda ja kõik tunnevad kõiki.