Otsingutulemused

Kümne filminovelli lood leiavad aset Eestis umbes saja aasta vältel, esimene lugu aastal 1820, viimane 1938 – aegadel, mil nupumehed leiutasid lennumasinaid, laevad hakkasid vee all sõitma, tsepeliinid heitsid pomme, lapsed korjasid vanametalli allveelaevade jaoks. Raha polnud, küll oli aga tahtmist! Hull aeg, loomingulised inimesed. Kõik lood on jutustatud erinevate ajalooliste tegelaste või nendega kokkupuutes olnud fiktiivsete tegelaste poolt. Nad esitavad oma lood erakirjades, päevikusissekannetes, luureraportites või unejuttudes, igaüks omal isiklikul viisil.

"Hella W“ tegevus leiab aset Euroopa ajaloo kõige otsustavamatel kümnenditel 1920-ndatest 1940-ndateni. Selleks ajaks oli Wuolijoki teeninud miljoneid, kirjutanud mitmeid poliitiliselt riskantseid näidendeid ning Hella tegevust jälgisid seoses tema vasakpoolsete vaadetega nii Briti, Nõukogude kui Soome salateenistused. Kui aga hargnema hakkasid Teise maailmasõja sündmused, leidis Hella end olukorrast, millel ei olnud lihtsaid lahendusi... Muuhulgas ka Postimehe kaasautorina töötanud Wuolijoki näidendid kuuluvad kirjandusklassika hulka: selle tipud on Niskamäe seeria, „Farmeri tütar“ ning „Härra Puntila ja tema sulane Matti“, mis on kirjutatud koostöös Bertolt Brechtiga.

Jalutuskäik ajaloorongis, milles igaüks ajab oma asja. Et leida vett, eksleb peategelane läbi erinevate vagunite, millest igaühes laiutab erinev seltskond oma tõekspidamistega. Lihtne elu oma vajadustega muutub kohati lausa ohtlikuks. Kõik kaob käest.

Imbi Tamme lapsepõlve taustaks on raadioeetrist kuuldud helid ja hääled. Täiskasvanuks on talle määratud saada Eesti rahvale saatuslike 40ndate kataklüsmides. Noore naise lootusrikas algus optimistliku raadiohäälena Stalini-aegses Eestis põrkub aga ajastu tegelikkusele, kus inimeste saatus, kannatused ja õnn oleneb võimust ja ideoloogiast. See on pühendus- ja mälestusfilm nendele, kelle hääl on saatnud paljude põlvkondade elu.

Satiiriline novellidest koosnev joonisfilm, mille teravik on suunatud negatiivsete ilmingute vastu ühiskonnas, kus võtmepositsioonil on bürokraatia.

Film jutustab ühe Lõuna-Eesti talu elu- ja ajalugu 20. sajandi algusest nõukogude kaasajani. Erinevad ajad on nimetatud tantsudeks - nii koosneb film kuuest elu murranguhetkedel peatuvast osast, olles omavahel ühenduses talukoha, tema inimpõlvede elukäikude ja saatustega. Lisaks inimtegelastele on kesksel kohal aurukatel - alguses uus ja siis järjest vanem -, mis näib seisvat kui mingit sorti muutumatu püsiväärtus. Lõpuks peab temagi ajale alla vanduma.

Palanumäe talust on soetõbi viinud isa, ema ja vanema poja. Noorem, veel poisiohtu Hind näeb, et ta ei saa kehva talukohaga üksi hakkama. Vennale tulevaseks naiseks toodud Paabu on majatalituses osav ja meeldib Hinnule, kuid põllul ja heinamaal on vaja rohkem töökäsi. Sulasest Jaagust on rohkem tüli kui abi. Pakk-Rätsepa jutt, et keisri usku minnes saab soojal maal parema elu peale, ahvatleb Hindu, kuid mõisa- ja vallaülemusi ajab see ainult tigedaks - kuidas julgeb see piimahabe mitte tahta siin Liivimaal mõisat orjata?

Paul Kuusbergi jutustuse "Linnukesega" ainetel valminud isikupärane nägemus inimese mõtte- ja tundemaailmast. Ümbritsevaga lepitamatusse konflikti sattunud peategelane asub tõeotsingutele mineviku ja oleviku piiril. Aedlinnakodust pagenud peategelase, ehitusmehe rännakus läbi Eestimaa külade ja linnade avaldub lootusetuse tunne. Mees on ümbritseva füüsilise, ideoloogilise ja vaimse ruumiga lepitamatus konfliktis ja sellest täielikult võõrandunud. Isegi tõelises looduses ei pruugi leiduda elujõulist alternatiivi läbinisti rikutud inimkonnale ja tema loodud tehiskeskkonnale.

Esimese maailmasõja ajal läheb saarlastel Joonasel ja Tiidrikul korda hulljulge põgenemine Saksa sõjavangist. Kodumaal aga ei oota neid rahulik elu. Sõda käib endiselt, kuid veel raskemad katsumused seisavad Joonasel ees kodus. Tema ponnistused paremale elujärjele ja jõukamate inimeste sekka tõusmise nimel nurjuvad. Joonase lähedased ja kogukond reedavad ta ning Joonasel tuleb käia läbi tõeline gladiaatoriheitlus, mõistmaks, mis on elus tegelikult tähtis.

Mari Põder on 50ndatel kolhoosi juhtides teeninud eeskujuliku esimehe tiitli, täites kindlal käel kõik kõrgemalt poolt tulnud ülesanded. Majand aga käib järjest alla. Parteikomitee saadab kohale instruktor Peeter Arro, kes näeb, et esinaine on inimeste jaoks hirmuvalitseja. Uue esimehe valimistel peab Mari taanduma. Võimust ilmajäämine on talle krahh ja ta asub oma positsiooni taastama isikukultuse ajal omandatud võtete abil.