Otsingutulemused

Eestimaast kaugel Jaapani mere ääres elavad eestlased ei ole unustanud oma emakeelt ja kodumaad. 19. sajandi lõpus väljarännanute järeltulijad on harjunud Kaug-Ida rahvaste kommete ja eluviisidega. Töötegemine ja laulmine on alati au sees. Eestlased on eluga Jaapani mere kaldal rahul.

1974. aasta juulis viibis rühm eesti allveekütte Jaapani mere ääres. Üksikul tillukesel kaljusaarel elades püüti paatidega ookeanisügavustest tonnide viisi merisiilikuid. Hinge tuli seejuures igal mehel kinni pidada ühtekokku mitte vähem kui terve ööpäev. Veealustes vaadetes on akvalangistid merisiilikuid püüdmas. Aga silma jääb ka huvitav mereelu - helenduv meretäht, kaheksajalg. Tutvustamist leiavad merehärg, erakvähk, nelinurkne krabi, merekurk, meritähed ja Swifti kammkarp.

Kuna Kamtšatka paikneb tulerõngas – Vaikset ookeani ääristavas seismiliselt aktiivses vööndis –, on sellel 30 tegutsevat vulkaani. Selline piirkond annab teadlastele küllaga uurimismaterjali. Ekspeditsiooni juht on kirjanik Lennart Meri, rühma kuulusid geoloogid Kaarel Orviku ja Anto Raukas, klimatoloog Ants Raik, bioloogid Hans Trass ja Erast Parmasto ja teised. Ekspeditsiooni liikmed Kamtšatka rannikul, Kljutši vulkanoloogiajaamas, tõus Euraasia suurima tegevvulkaani Klutševskaja tippu. Teadlased Kamtšatka metsas ja Geisrite orus.

ENSV Teaduste Akadeemia ja ENSV komsomoli keskkomitee lähetusel saadetakse ekspeditsioonile Kamtšatkale kümme noorteadlast Eestist. Osaletakse Kamtšatka kompleksse uurimisekspeditsiooni raames ja retk on pühendatud ENSV 20. aastapäevale. Ekraanil: Kaljo Polli, Lennart Meri, Anto Raukas, Ants Raik, Väino Lepasepp, Karl Orviku, Hans Roosipuu, Boris Piip jt.