Otsingutulemused

Vanurite eneseabi- ja nõustamisühing on Kadriorus tegutsenud juba pea 30 aastat ning seda kutsutakse hellitavalt “väärika vananemise akadeemiaks”. Päevakeskus annab kõrges eas inimestele võimaluse ennast teostada ja suhelda ka pärast seda, kui lähedased on kõrvalt kadunud. Ühingus on 13 toimkonda, alustades valvelauast ja raamatukogust ning lõpetades kohviku ja aiaga. Lihtsad ülesanded aitavad eakatel end vajalikuna tunda. Filmi peategelane on krapsakas Heino, kes hoolitseb selle eest, et ühingu tegevus ladusalt jookseks ja kõik probleemid lahenduse leiaks. Olgu selleks siis pidude korraldamine või kõrgete arvete jaoks raha leidmine. See film on elav tõestus sellest, et ei ole olemas vanust, alates millest peab ...

Oksana, Anna, Tatjana ja Marina on sõjas, igaühel oma motiiv, oma saatus. Naised, kelle elusid, nagu ka paljude teiste, muutsid 2014. aastal Kiievis Maidani väljakul alguse saanud rahutused. Naiste lahinguteekond kulgeb filmis läbi mitme aasta ja aastaaja, sinna mahub nii igapäevatoimetusi kui ka karme olukordi kuulirahe all. Mis üldse ajendab naisi sõtta minema? Millesse nad usuvad ja loodavad? Mis hinnaga rindejoonel vastu peavad? Ivar Heinmaa dokumentaalfilm on 2014. aasta kevadel puhkenud sõjast Ida-Ukrainas naiste pilgu läbi. Filmis on nii südamevalu kui vihkamist, armastuse purunemist, valesid otsuseid, kuid ometi ka lootust uuele elule, isegi surma halastamatu palge ees.

Kauges Mulgimaa alevikus uniselt tiksuv maaelu saab täiesti teistsuguse tähenduse ühel päeval kuus, mil küllusesarv avaneb ja igaüks võib endale midagi lubada. Inimlikult soe filmilugu vaatleb aleviku inimesi ja nende kulgemist pensipäeva rütmides - kel mõlgub meeles noorusmaa romantika, kel unistus millestki enamast.

Vana Kosmonaut elab oma paneelmaja korteris samasugust elu nagu nooruspäevadel kosmosejaamas. Ta sooritab endiselt kangelaslikke missioone ja igatseb oma koduplaneedile jäänud lähedasi. Lähedastel on olukorrast teistsugune arusaam. Kas vanainimene on võimeline ühiskonnas kehtivate normidega toime tulema? Kosmonaut jääb kosmonaudiks. Lõpuni.

Surm ja usk, elu ja eksiil. Üksinduse ja surmaga tegelemine on väikekoguduse vaimuliku igapäev. Küpses eas võõrasse kultuuri istutatud hingehoidja on ka ise sageli väga üksi. Vanad tahavad, et neid maetaks emakeeles ning selleks on kutsutud kodumaalt Torontosse, kus on suurim eestlaste kogukond eksiilis, kolm vaimulikku. – Endine insener Jüri Puusaag, eks-näitleja Kalle Kadakas ja kolmandat põlve vaimulik Mart Salumäe. Iga matus peegeldab võõrasse keskkonda sattunud hingekarjastele nende endi probleeme: keerulised suhted oma lähedaste ja kogudustega, identiteedi kahestumine võõrsil elades, usu marginaliseerumine, kohanematus ingliskeelses suurlinnas, surm kui ebamugav tabuteema kaasaegses “igavese nooruse” ühiskonnas.

Meditatiivne dokumentaalessee portreteerib Balti uue laine dokumentalistide põlvkonda. Režissöörid Audrius Stonys ja Kristīstine Briede on saavutanud hämmastavalt ajastutruu atmosfääri, mis edastab samasugust sooja inimlikku ja lüürilist tunnetust nagu filmi kangelaste teosed möödunud sajandi 60ndatel ja 70ndatel. Eesti autoritest on filmis esindatud Andres Sööt ja Mark Soosaar.

Mees, kes viibib üksinduses oma steriilses kontoriruumis, katsub traditsiooni vahendusel hakkama saada oma eksistentsiga. Cante Alentejano traditsiooniline laul juhatab ta läbi üksluisetest sisutühjadest igapäevatöö ja kaasaegse ühiskonna kujunditest.

Leonhard Lapin on Eesti moodsa kunsti klassik, kuid samas ka enfant terrible, keda saadavad pidevalt skandaalid, pikantsed legendid ja kadedate nurin. Lapin astub eneskindlalt keskpärasuse konnasilmale, ise olukorda täiel rinnal nautides. Muusade poolt armastatud kunstnik ei häbene oma salasuhteid. Neid jätkub Lapinil ka nüüd, mil 70 juubel seljataga. Uus eesti film avab uksed kaduva boheemluse maailma, kus poliitkorrektsuse asemel vohab mahlakas sõnavara.

See on film vanaks saamise ilust. Lugu ühest vanast ja targast mehest, kes teeb ettevalmistusi sellest maailmast lahkumiseks. Palju väga isiklikke ja tundlikke küsimusi – kuidas viimsel tunnil mitte kaotada oma usku. Miks just kõige suuremaid pannakse vaimses maailmas nõnda raskelt proovile? Vello Salo on inimlik vaimulik. Mees, kellel on omad kiiksud ja vigurid, elukogemust ja avarat vaimu, tarkust, mida ta on kogunud ja hoidnud, meie aega välja vedanud. Peale Eestist lahkumist 1944. aastal läbi terve maailma: oli sõdurina Soomes ja aednikuna Roomas, õppis Šveitsis ja Hollandis matemaatikat ja füüsikat ning Itaalias teoloogiat, Saksamaal pühitseti aga preestriks. Nii on ta ...

Eri Venemaa otstest Narva elama sattunud prouad kohtuvad iga päev Gerassimovi pargis. Park asub aga hoopis teises riigis ja režiimis kui see, mida nad kogu pika elu on tundnud ja ehitanud. Vaatamata kõrgele eale eeldab uus olukord naistelt kohanemist, ja seda on elu neile õpetanud. Lisaks on abiks hea seltskond, eluterve huumor ja Jumal taevas. Üheskoos piirilinna voolus ja pargipingil asju arutades seguneb minevik ja olevik, asine ja vaimne, kaks riiki ja režiimi fluidumiks nimega elu.