Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (30)

Armud jäänud, armud tulnud

2012 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Tõnu Virve

Pariisis elav väliseestlane Vahur Linnuste, aastakümneid välismaailmas Eesti riiklust edendanud ja kultuuri tutvustanud intellektuaal jutustab oma värvika eluloo ning mõtestab Euroopa ja maailma poliitilisi tagamaid, mis mõjutanud Eesti riigi arengulugu.

Juba koolieas majandusküsimusi uurinud sõjaväelase poeg Vahur Linnuste (sündinud 1925 Tallinnas) meenutab lapsepõlve Euroopa-Venemaa kultuuriruumi piiririigis ja Eesti Vabariigi hävingut 1940. aasta suvel, kui väike iseseisev Eesti liidetakse Nõukogude Liidu impeeriumiga. Teine maailmasõda lõhestab Euroopa kultuuriruumi kapitalistliku Lääne ja nõukogude Ida tsoonideks. Avaneb unikaalne ja seni vähetuntud lugu Euroopa väliseestlaste võitlusest kodumaa iseseisvuse taastamise eest. Peamiselt Pariisis elanud Vahur Linnuste mõtestab Euroopa ja maailma poliitilisi tagamaid, miks eestlaste saatus viimases sõjas ja 50 aasta jooksul pärast sõda nii kannatusrikkaks kujuneb.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Roots - sada aastat sõda ja muusikat

2011 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Katrin Laur, Gabriel Castro Rouillé

Dirigent ja helilooja Olav Rootsi elu hoidis koos muusika, kuid rebis tükkideks sõda ja vägivald, pöörane 20. sajand.

Olav Roots sündis 1910 Tartumaal Udernas ja suri 1974 Bogotás Colombias. Tema elu hoidis koos muusika ja rebis tükkideks sõda ja vägivald, tema pöörane sajand. Nüüd otsivad oma juuri ja mõtet Olav Rootsi pojapojad Julian ja Nicholas Roots Miamist, kes pole oma vanaisa kunagi kohanud, ega ka näinud ka seda maad, mis vanaisa saatuse määras ja kus ta sündis – Eestit. Läbi muusika räägib meie film poistele nende vanaisa loo ja jõuab koos nendega järeldusele, et inimesed, ajad ja selle maaailma kaugemadki paigad on omavahel seotud ja vastastikku vajalikud.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Viimsi saared

2011 | Dokumentaalfilmid, Vaatefilm | Režissöör: Elo Selirand

Lugu kaasaegsetest Põhja-Eesti saartest, milles on ajalugu, traagikat, laeva- ja lennukihukke, üksindust, kaunist loodust ja ehedat Eesti elu. Suvised saared ja meri, talvine kalapüük, metsmaasikavälud ning militaarsaare Naissaare kaitserajatised. Dokumentaalfilmist "Viimsi saared" õhkub elujõudu.

Film ei ole pelk meenutus saarte kunagistest hiigelaegadest, see jutustab ka saarte olevikust ja tulevikust. Viimsi saared olid endistel aegadel Tallinna kaitsemüür, mitte kauni loodusega puhkepaik või looduspark. Tänapäeval Viimsi saarestik Tallinnale enam sõjalist kaitset ei paku, küll aga pealinnas tööl käivatele inimestele rahulikku elu- ja pelgupikka. Saarel on tänaseks oma selge roll, näiteks Tõnu Kaljuste Nargen Festivali näol Naissaarel, kuid see roll võiks olla suurem ja mitmekesisem. Filmis on rohkelt kasutatud ajaloolisi filmikaadreid, fotosid ja dokumente.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Evald Okas

2009 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Tõnu Virve

94-aastase Evald Okase kunstile pühendatud elu: meister ise valgustab oma teoste saamislugusid, jutustab eluteest ja avab loomeprintsiipide saladusi.

Portreteeritav on Evald Okas: võrratu maalikunstnik ja mitmekülgne graafik, virtuoosne joonistaja ja tuhandete eksliibriste looja, Firenze Kunstiakadeemia auliige, raamatuillustratsioonide autor ja käärilõigete meister, viljelenud klaasimaali ja keraamikat. Eesti kunsti Picassoks kutsutud 94-aastane meister jutustab oma värvikast elust, valgustab teoste saamislugusid ja avab loomeprintsiipide saladusi. Väsimatust kunstnikust kiirgab elurõõmu ja kiindumust loovasse ellu. 1915. aastal sündinud Okas vaatab oma elule tagasi sooja huumoriga. Temperamentne loomiskirg pole vanameistrit maha jätnud.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Aljoša

2008 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Meelis Muhu

Meelis Muhu film dokumenteerib Tallinna südalinnas asunud nõukogude mälestusmärgi, pronkssõdur Aljoša saagat, mis tipnes pärast kuju teisaldamist 2007. aasta aprillis pronksiööga – massiliste tänavarahutuste ja rüüstamistega.

Pärast Eesti iseseisvumist 1991. aastal kõrvaldati enamus nõukogude võimu poolt püstitatud mälestusmärke. Pealinna keskel asetsev pronkssõdur jäi aga oma kohale. Rahvasuus Aljošaks nimetatud punaarmee mundris sõdurikuju püstitati 1947. aastal teises maailmasõjas hukkunud nõukogude sõjameeste mälestuseks. Eesti rahvuslaste jaoks sümboliseeris monument Nõukogude okupatsiooni. Paljudele vene keelt kõnelevatele inimestele oli pronkssõdur aga üks vähestest säilinud sümbolitest, mis ühendas neid Venemaa ja vene identiteediga. Arhiivikaadrid jutustavad monumendi ajalugu, aastatel 2005-2007 filmitu kirjeldab emotsioone, seiskukohti ja sündmusi, mis viisid pronkssõduri teisaldamiseni aprilliööl 2007 ning sellele järgnenud pronksiööd, massirahutusi ja rüüstamisi Tallinnas.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Mission Impossible

1995 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Mark Soosaar, Peeter Tammisto

Film kahest erineva ajastu diplomaadist - Ernst Jaaksonist ja Trivimi Vellistest. Pühendatud Ernst Jaaksoni 90. sünnipäevale ja ÜRO 50. aastapäevale.

Kaks maailma kohtuvad, härrasmees diplomaatia kuldajast - Ernst Jaakson - ning uue põlvkonna energiline diplomaat Trivimi Velliste. Esimene on Eesti okupatsioonivastase võitluse sümbol, teine kehastab uut arenevat riiki. Nende saatused ristuvad 50-aastases maailmaorganisatsioonis, mis samuti seisab teelahkmel. Pühendatud Ernst Jaaksoni 90. sünnipäevale ja ÜRO 50. aastapäevale.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Eesti partii

1993 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Hans Roosipuu

Dokumentaalfilm malelegendist, rahvusvahelisest suurmeistrist Paul Keresest.

Paul Kerest (7.01.1916–5.06.1975) peetakse läbi aegade kõige tugevamaks maletajaks, kes pole saavutanud maailmameistri tiitlit, mistõttu on pälvinud hüüdnime Igavene Teine. Oma mängumeisterlikkuse, taktitunde ja korrektsusega oli Keres hinnatud kogu maailma maleeliidi hulgas, eestlastele oli ta rahvuslikuks sümboliks. Tema karjääri ümbritseb siiani selgitamata mõistatus, milles kajastuvad suure poliitika traagilised vastasseisud. Paul Kerese elule heidavad valgust tema kuulsad rivaalid, eksmaailmameistrid Mihhail Botvinnik, Boris Spasski, Mihhail Tal ja teised. Filmis on kasutatud rohkelt filmi- ja fotomaterjale arhiividest.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Jaan Tõnisson 1868 - …

Jaan Tõnisson

1993 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Peep Puks

Portreefilm Eesti rahvusliku suurkuju, riigimehe Jaan Tõnissoni elust ja saatusest.

Jaan Tõnisson (22.12.1868 – 1941?) oli üks tähtsamaid Eesti poliitikuid ja ühiskonnategelasi, keda on sageli kõrvutatud ja ka vastandatud Konstantin Pätsiga. Tõnisson oli Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht, ta õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule, võitles venestamise ja saksastamise vastu. Aastatel 1896–1930 andis välja ajalehte Postimees ja oli periooditi selle peatoimetaja. Ta oli Asutava Kogu, I–V Riigikogu ja I Riigivolikogu liige, samuti peaminister, Riigikogu esimees, riigivanem ning välisminister. Tõnissonil oli oluline roll Eesti omariikluse kindlustamisel ja riigi juhtimisel läbi Vabadussõja raskuste. Filmis kasutatakse Tõnissoni ja tema kaasaegsete tekste, ajaloolist foto- ning filmimaterjali, oma meenutusi jagavad ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Riigivanem I

1991 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Mark Soosaar

Esimene osa Mark Soosaare dokumentaalfilmist, mis räägib president Konstantin Pätsi elust ja tema rollist Eesti rahvusriigi loomisel.

Konstantin Pätsi elu oli eesti rahva ja tema tuleviku teenistuses. Olles Päästekomitee esimees, Ajutise Valitsuse pea- ja sõjaminister, riigivanem, riigihoidja ja lõpuks president, suutis ta lepitada erimeelsusi ja tasandada kirgi ühtse Eesti nimel. Filmis on kasutatud ohtralt arhiivimaterjali ja ajaloolisi dokumente, mis annavad ettekujutuse esimese iseseisvusaja paljudest sündmustest ja ka argielust.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Riigivanem II

Konstantin Pätsi ja Eesti Vabariigi lugu

1991 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Mark Soosaar

Järg Mark Soosaare filmile "Riigivanem I" jutustab Eesti Vabariigi esimesest presidendist Konstantin Pätsist ja tema kuusteist aastat kestnud kannatustest nõukogude vanglates ja vaimuhaiglates.

Konstantin Pätsi vangla- ja haigla-aastatest kõnelevas filmis kasutatakse arhiivikaadreid aastast 1939, mälestusi presidendist ja Eesti okupeerimisele järgnenud sündmustest. Räägitakse ka presidendi perekonna saatusest. Kaadrites ka Konstantin Pätsi hauakoha tuvastamine Buraševos ja tema põrmu ümbermatmine 21. oktoobril 1990 Tallinna Metsakalmistul. Järg filmile "Riigivanem I".
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
3
Järgmine
»