Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (9)

Aegumatu

2008 valminud filmi "Ajapikku unustatakse meie nimi" täiendatud variant

2011 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Filmi autori Andres Söödi sõnul ei ole film tehtud neile, kes 1941. aasta juuniküüditamisest midagi ei tea või tahagi teada, vaid pühendatud inimestele, kes ei saa enam enda eest kosta – ülekohtuselt hukkunuile.

On kuritegusid, mis ei aegu. Ühel 1941. aasta juunikuu ööl küüditasid Nõukogude Liidu võimud Eestist Siberisse üle 10 tuhande inimese. Sõna saavad need, kes Siberis ellu jäid ja lõpuks koju tagasi jõudsid. Režissöör Andres Sööt, kelle perekond samuti juuniküüditamisega lagunes, pühendab oma filmi kõigile Siberisse saadetutele. See on aegumatu vastutus – mitte unustada.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ajapikku unustatakse meie nimi

2008 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Andres Söödi dokumentaalfilm küüditamisest, mis toimus Eestis 1941. aastal. Film on pühendatud kõigile küüditamisohvritele.

Minevikusündmused kipuvad ununema, kuid 1941. aasta juuniküüditamine jääb Nõukogude võimu ühe kõige jõhkrama kuriteona Eesti rahva mällu igavesti. Selle aasta 14. juuni ööl saadeti Eestist välja Siberisse üle 10 tuhande inimese, enamik neist olid naised ja lapsed. Sõna saavad need, kes Siberis ellu jäid ja lõpuks koju tagasi jõudsid. Režissöör Andres Sööt, kelle perekond samuti juuniküüditamisega lagunes, pühendab oma filmi kõigile Siberisse saadetutele. See on aegumatu vastutus – mitte unustada.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ants Eskola: Olla või mitte olla

2008 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Kristjan Paul Esperk-Virve

Kristjan Paul Esperk-Virve portreedokumentaal oma vanaisast, 20. sajandi legendaarsest eesti näitlejast Ants Eskolast ja tema loomingust.

Eluloofilm 20. sajandi suurkujust Ants Eskolast (kuni 1935 Gerhardt Esperk), ajaloolainetel räsitud ja olemisvalikutes vastu pidanud Eesti näitlejast. Ahiivifotode ja filmikaadrite, Eskola mälestuste ja kaasaegsete meenutuste toel rullub lahti värvikas elukaar: sünnist esimese eluõitsenguni, joonistuskoolist teatrisse ja estraadilauljaks, reetmiseni ja vangistuseni Siberis, lavalaudadele naasmimisest ja taas oma rahva kunstnikuks saamiseni, lastest lastelasteni, Venemaast ja Ameerikast. Eskola särava teatriloomingu varjust tõuseb esile ka andekas kunstnik ja harrastusoperaator. Eestlased valisid 20. sajandi saja suurkuju hulka näitleja, kelle eluteed kujundas hamletlik valik: olla või mitte olla.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Jätkusõja viimased sõdurid

2002 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Enn Säde

Dokumentaaljutustus viie soomepoisiks kutsutud eestlasest rindemehe saatuse keerdkäikudest äsja sõja kaotanud, kuid iseseisvuse säilitanud Soomes aastatel 1947 ja 1948.

Filmi kangelasteks on viis Soome eest Jätkusõjas sõdinud eesti meest, kelle Soome riik andis pärast sõda Venemaale välja ja kes sattusid seetõttu NKVD repressioonide alla. Oma dramaatilisi seiklusi meenutavad tollased soomepoisid ja neid valvanud Soome vangivalvurid. Filmi peategelasena astub üles vana külakirikuõpetaja, endine soomepoiss Paul Saar. Selle aja poliitilise pildi edasiandmiseks on filmis kasutatud rohkelt Eesti ja Soome arhiivide ajastutruud filmimaterjali, NKVD ja Soome kaitsepolitsei VALPO dokumente, katkeid president Paasikivi isiklikust päevikust jm.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Riigivanem II

Konstantin Pätsi ja Eesti Vabariigi lugu

1991 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Mark Soosaar

Järg Mark Soosaare filmile "Riigivanem I" jutustab Eesti Vabariigi esimesest presidendist Konstantin Pätsist ja tema kuusteist aastat kestnud kannatustest nõukogude vanglates ja vaimuhaiglates.

Konstantin Pätsi vangla- ja haigla-aastatest kõnelevas filmis kasutatakse arhiivikaadreid aastast 1939, mälestusi presidendist ja Eesti okupeerimisele järgnenud sündmustest. Räägitakse ka presidendi perekonna saatusest. Kaadrites ka Konstantin Pätsi hauakoha tuvastamine Buraševos ja tema põrmu ümbermatmine 21. oktoobril 1990 Tallinna Metsakalmistul. Järg filmile "Riigivanem I".
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Anastus

1990 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Heikki Aasaru

Eesti Vabariigi okupeerimisest Nõukogude Liidu poolt aastatel 1939 – 1940.

Rohkete arhiivkaadritega varustatud dokumentaalfilm Eesti Vabariigi okupeerimisest Nõukogude Liidu poolt aastatel 1939 – 1940.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Internatsionalismi lühikursus

1989 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Ants Vill

Poliitilised sündmused 1988. ja 1989. aasta Eestis.

Poliitilised sündmused Eestis vene keelt kõnelevate inimeste osalusel. Nõukogudemeelse ja Eesti iseseisvuse vastase interliikumise eestvõttel toimusid Tallinnas Linnahalli juures rahvarohked miitingud, kus esinenud sõnavõtjate arvamusavaldused olid jõulised ja vaenulikud põlisrahva suhtes. Arhiivikaadrid Eesti okupeerimisest täiendavad protestivate inimeste meelsust.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Patent 28073

1973 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Reet Kasesalu

Film jutustab poliitilistel põhjustel kodanlikust Eestist lahkunud Jüri Anveltist ja Mihkel Grigorjevist, kes konstrueerisid esimese nõukogude teraviljakombaini.

Petrorgradi lähistel Tosnos konstrueerisid eestlased Jüri Anvelt ja Mihkel Grigorjev NSV Liidu esimese mittemustmullavööndisse viljakoristuseks sobiva kombaini, mis saavutas suurt edu mitmetel põllumajandusnäitustel ning võitis Pariisi maailmanäitusel Grand Prix. Filmis on kasutatud rohkelt ajaloolisi fotosid, tollaseid ajaleheartikleid ning arhiivifilme.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
A.A. Ždanovit mälestades

Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 25, september 1948

1948 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Semjon Školnikov

Leinamiitingud Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelase Andrei Aleksandrovitš Ždanovi (26.02.1896-31.08.1948) surma puhul.