Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (15)

Kirsitubakas

2014 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Katrin Maimik, Andres Maimik

Katrin ja Andres Maimiku romantiline draamakomöödia 17-aastase neiu esimesest armumisest paarkümmend aastat vanemasse mehesse.

17-aastane väikelinna tüdruk Laura ei leia elus asu: ema käib närvidele, omavanused kutid on nõmedad ja kõik meelelahutused tunduvad lapsikud. Ühel päeval tirib energiline sõbranna neiu kaasa rabamatkale, mida korraldab keskealine loodusehunt Joosep. Algus pole paljutõotav: kinnise loomuga tüdrukule ei meeldi kompleksivabalt käituv Joosep, kuid matka edenedes avastab Laura eneselegi ootamatult, et Joosepi karune sarm paneb tal vere kiiremini pulbitsema. Rännak tüürib aga vääramatult lõpu poole ja Laural tuleb otsustada, kas suhe endast vanema mehega on vaid vahepala naiseks kujunemise kurvilisel teel või on tegemist elu esimese päris armastusega.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Päike on hea laps

2014 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Vahur Laiapea

Manfred Vainokivi portreteeritav füüsikaõpetaja Mart Kuurme õpetab Aafrikas lastele füüsikat ja astronoomiat.

Mart Kuurme on elupõline füüsikaõpetaja. 2013. aasta 21. oktoobril saabub ta Põhja-Ghanas asuvasse Kongo külla, et õpetada vabatahtlikuna füüsikat ja astronoomiat kohalikele lastele. 3. novembril on Ghanas oodata päikesevarjutust. Mart teeb selleks hoolega ettevalmistusi: hilisõhtused tähistaeva vaatlused, füüsikatunnid kohalikus keskkoolis. Taustal kohalike inimeste elu, mida tihti saadab tants – tantsitakse lõikuspeol, tantsivad lesed, kes käima saanud sheavõitootmise, tantsitakse jalgpallivõistlustel ja ka matustel. Tantsitakse isegi kirikus. Mart lähebki kirikust otse päikesevarjutust vaatlema. Varjutus on alanud varem, kui Mart oodata oskas.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Piimariik

2013 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Vahur-Paul Põldma

Väikese piimatalu peremees hoiab au sees vanaaegset lehmapidamist ja käib tahtjatele ise piima müümas.

Eesti praegune piimatootmine triivib suurkarjade ja robotlautade poole. Rein Külama on truuks jäänud arhailisele väikepiimatalule. Koos naisega talitavad nad oma lehmad ise ja müüvad piima käest kätte. Juba kakskümmend aastat on Reinul rituaal – kaks korda nädalas sõidab ta läbi Maardu kivilinna ja endiste suvitusrajoonide piimaringi. Hoolimata sellest, et kaubanduskeskustesse ilmuvad toorpiima automaadid, jääb piimaringile tema võlu ja seega ka klientuur.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Raudteemaja nr.3

2013 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Karin Reinberg

Portreelugu 55-aastasest mehest, kes hoolimata oma raudteelase ametist, mis kulgenud põlvest põlve ja isalt pojale, täna luuleradadel uitab.

Kas raudteeromantikast on tänasesse on jäänud kõigest sõnapaar? On rong sõiduvahendina Eestis jagamas oma eelkäija, hobuse, väljasuremisele määratud saatust? Kohtume filmis mehega, kes ametilt raudteeohutuse spetsialist, kuid hingelt iluotsija. Sündinud ja kasvanud raudteelaste perekonnas, kaotanud traagilise rongiõnnetuse tagajärjel oma lähedase ja pagedes tänagi aeg-ajalt oma vanematelt päritud raudteeputkasse elu üle järele mõtlema, kehastab Ivo kõike seda, millest raudtee-romantikud eelneva pooleteist sajandi jooksul rääkinud on.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Võidupäeva ootus Siberi Haida külas

2013 | Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm | Režissöör: Vahur Laiapea

Kohtumised Siberi Haida küla inimestega kevadel 2012.

19-20. sajandi vahetusel rändas Eestimaalt Siberisse tuhandeid ümberasujaid, sealhulgas umbes 5000 setot. Siberi setode suurimaks keskuseks kujunes Haida küla Krasnojarski krais. 2012. aasta aprilli lõpus viis järjekordne uurimisretk Haida külla pärimust koguma eesti folkloristid Anu Korbi ja Andreas Kalkuni. Vahur Laiapea jäädvustab kohtumisi külaelanikega. Setu memmed jutustavad oma elust, joovad samagonni ja leelutavad laulda. Haida külas on algamas ka ettevalmistused 9. mai võidupühaks: koolis harjutatakse võitu ülistavate luuletuste lugemist.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kihnu kosjad

2009 | Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm, Antropoloogiafilm | Režissöör: Meelis Muhu

Kosjad Kihnu moodi – kosjakombestik ja –rituaalid oma eheduses.

Läänemere idakaldal asub üks väikene Kihnu saar. Meelis ja Raili on selle saare armastajapaar. Nad otsustavad abielluda kõiki esivanemate traditsioone, kombeid ja tavasid järgivalt ning korraldada sellele vääriline pulmapidu. Enne pidu on aga vaja veel kosjas käia, noorikumaja pidada, veimed valmistada, säärepaelad punuda ja rahvas kombe kohaselt pulma kutsuda. Kõiki neid tegemisi saadab laul, tants ja värvikas kihnu nali.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kihnu pulm

2009 | Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm, Antropoloogiafilm | Režissöör: Meelis Muhu

Pulmad Kihnu moodi – pulmakombestik ja -rituaalid oma eheduses.

Kihnu saarel hakkab toimuma suurüritus, kolmepäevane ehe kihnu pulmapidu. Meelis Leas on käinud kosjas Raili Oadil ja juulis 2007 saab neist seaduslik abielupaar. Esimesel päeval, reedel registreeritakse pruutpaar Pärnu perekonnaseisuametis. Sealt edasi sõidetakse paatidega Kihnu, kus sadamas on just abiellunud noori vastu võtmas pea kogu saarerahvas. Edasi minnakse pruudi sugulastega nooriku ja peigmehe sugulastega peiu koju. Peale pulmaliste kaasatoodud söögi nautimist on aeg minna kirikusse, kus laulatusel teenivad metropoliit Stefanus ja Kihnu koguduse õpetaja Viktor Ivask. Pidu kõigi traditsiooniliste pulmakommetega kestab kolm päeva.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Krimmi õpetaja

2009 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Vahur Laiapea

Vahur Laiapea dokumentaalfilm Krimmi Aleksandrovka kooli eesti keele õpetajast Tiina Rekandist ja krimmieestlasest Rita Kuusk-Kadilkinast, kes on pakkunud ajutist kodu Eestist tulnud õpetajatele.

2008. aasta augustis sõitis Ukrainasse Krimmi sisemaale Aleksandrovka keskkooli eesti juurtega lastele eesti keelt õpetama ajalehe Postimees 23-aastane reporter Tiina Rekand. Elama asus ta Krasnodarka küla Eesti seltsi esinaise Rita Kuusk-Kadilkina juurde. Rita on Eestist Järvamaalt 1860. aastatel Krimmi rännanud eestlaste järeltulija. Krimmieestlane – ütleb ta enda kohta. 2008. aastal on Krasnodarkas veel inimesi, kes omavahel kohtudes eesti keelt räägivad. On ka paarkümmend last, kellele meeldib eestikeelseid laule laulda. Neid on lastele õpetanud kõik Eestist tulnud õpetajad, õpetas ka Tiina.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Viimnepäev

Filmi originaalpealkiri: Final Days

2006 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Kullar Viimne

Filmiüliõpilane Kullar Viimne näitab oma dokumentaalfilmis, et Indoneesia on kaunis saareriik teisel pool maakera, kus inimesed peaksid käima pea peal.

Kolm meelitoitvat ja provotseerivat pilti Indoneesiast, mis tekitavad ühtaegu nii lühist kui kooskõla. Vaadata matust, pulma ja koeratappu samas võtmes, saada aru, et see võti ongi sama – surnu, pruut ning tapetav koer paistavad kui kolmikud – ning surra saba liputades – see on korraliku inimese elu teiselpool maakera.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Jaapani mere kaldal

1980 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Toomas Tahvel

Hiiu-, Saare- ja Muhumaalt 19. sajandi lõpul Kaug-Itta väljarännanute elust ja tööst kalurikolhoosis Novõi Mir.

Eestimaast kaugel Jaapani mere ääres elavad eestlased ei ole unustanud oma emakeelt ja kodumaad. 19. sajandi lõpus väljarännanute järeltulijad on harjunud Kaug-Ida rahvaste kommete ja eluviisidega. Töötegemine ja laulmine on alati au sees. Eestlased on eluga Jaapani mere kaldal rahul.
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
Järgmine
»