Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (9)

2 tundi õnneni

2022 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Moonika Siimets

Moonika Siimetsa poeetiline dokumentaalfilm eestlaste õnneotsingutest Soomes.

Rohkem kui 70 000 eestlast elab või töötab Soomes, samal ajal kui nende pere - vanemad, lapsed ja kodu on Eestis. Dokumentaalfilm räägib võõrsil elades uute oludega kohanemisest, oma juurte hoidmisest ja kaotamisest, igatsusest ja õnne otsimisest. Humoorikalt ja natuke nukralt jälgitakse erinevaid peresid Lapimaa lumistel väljadel, Vantaa korterites, ostukeskuse treppidel, ehitusplatsil, hotelli fuajees, ja lapselapsi kaugelt koju ootava Eestimaa vanaema elutoas.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Minu Eestimaa

2005 | Dokumentaalfilmid, Vaatefilm | Režissöör: Riina Hein

Vaatefilm Eestist, mille kaunist loodust ja paiku ilmestavad põnevad faktid, seosed, uskumused ja legendid.

Eestimaad saab näha mitut moodi. Tillukese ääremaa või piiririigina. Pealiskaudselt. Aga saab ka teisiti, maasse sisse minnes ja seda tunnetates. Ja siit avaneb hoopis teine kiht. See film on eestlase hinge inventuur enne postmodernistlikku pealiskaudsusse suundumist. Meie maa lugu, selline nagu ta on. Selline, nagu meie seda näeme. Tundeline ja mõtteline. Lugude ja faktidena. Oma ja vahel võõras. Mitte veel kadunud. Mandrijää ja laulu koosjõul kujundatud maa.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Erki Kasemets

2002 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Meelis Salujärv

Kunstnik Erki Kasemetsa eriskummaline loominguline maailm.

Erki Kasemets teeb oma kunsti hävingu ääre peal. Ta tõmbab oma ideid väärtusetute asjade hulgast nagu mängukaarte suurest pakist ja heidab need sinna jälle tagasi. Tema loomingusse kuulub isikliku elu dokumenteerimine, polügoonteater, prügikunst ja perfomance’id, masinad, kineetiline kunst, mängud ja mängureeglite väljamõtlemine. Kasemets on keskkonnakunstnik. Tema näitustest ei jää midagi järele, tema kunst on kokku pandud tsivilisatsiooni jääkidest, pärast eksponeerimist galeriis rändavad tema teosed pahatihti prügimäele tagasi. Kasemetsa kunstis on tähtis kontekst: tema kunsti ei saa tarbida, aga saab selles osaleda.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Möödunud sajandi Eestist

2000 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Andres Söödi autorifilm jäädvustab aastad 1996 ja 1997, olles omamoodi järg varasematele aastakroonikatele "Draakoni aasta" ja "Hobuse aasta".

Kaks aastat filmimehe Andres Söödi pilgu ja kaamera läbi: 1996 ja 1997. Kahe aasta kroonikat võib võtta kui järge autori varasematele filmidele „Draakoni aasta“ ja „Hobuse aasta“. Kõiki kolm filmi on aastaportreed, mille on modelleerinud Sööt ise. Ei ole süsteemset ja ammendavat lähenemist vaadeldavale ajajärgule, kinni on peetud vaid sündmuste kronoloogilisest järjekorrast. Sööt filmib ja kommenteerib aega ühtaegu neutraalselt ja samas isiklikust vaatenurgast.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kadunud asjade hulgast

1986 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Veiko Paalma

Kaubadefitsiidist ja spekulatsioonist Eesti NSV-s

Tarbekaupade puudus ja hiigeljärjekorrad kauplustes on Eesti NSV-s tavaelu osad. See, mis kaubandusvõrgus müügis ja inimeste tegelik soov, tihti ei kattu. Defitsiit on loonud pinnase äritsejatele, kelle tegutsemine aga on kriminaalne. Filmi autorid püüavad jõuda äritsemise ja spekulatsiooni algpõhjusteni ühiskonnas.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Olla leppimatu kodanliku ideoloogia vastu

1984 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Vello Kallaste

Propagandafilm Eesti NSV propagandistide aktiivi konverentsist ja ideoloogilisest tööst vabariigis.

Eesti NSV propagandistide aktiivi teaduslik-metoodilisel konverentsil esineb ideoloogilisele võitlusele üles kutsuva sõnavõtuga NLKP keskkomitee juures asuva ühiskonnateaduste akadeemia professor Jevgeni Nožin. Ideoloogiatööst Eesti eri paigus – Võnnu sovhoosis, tootmiskoondises Marat, Tallinna masinatehases, Tallinna kaubahallis, noorsoorganisatsioonides, poliitharidusmajas, reisilaeval Georg Ots, Tallinna mööblimajas, ETKVL tootmiskoondises Kooperaator.
Peida sünopsis Ava sünopsis
XI üldlaulupidu Eestis 1938

1938 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Külaliskoorid XI üldlaulupeol Tallinnas juunis 1938.

Rootsi ja Norra külaliskoorid XI üldlaulupeol Tallinnas 1938. Dirigent juhatab laevatekil Rootsi ja Norra üliõpilaskooride ühislaulu. Laev saabub Tallinna sadamasse, kooride vastuvõtt kail. Külaliskooride kogunemine laulupeo rongkäiguks 23. juunil, kaadris New Yorgi Eesti Haridusseltsi koor, Rootsi ja Norra üliõpilaskoorid. President Konstantin Päts tervitab enne rongkäigu algust külaliskoore. Kaadrid laulupeo rongkäigust ja publikust. Russalka mälestusmärk ja rongkäigu jälgijad puude otsas Pirita teel. Laululaval esinevad üliõpilaskoorid. Norra koori (mustad mütsid) ja Rootsi koori (valged mütsid) esinemine laululaval. Unikaalsed kaadrid laulupeolistest ja publikust. Filmi võimalik autor rootsi organist ja koorijuht Ludvig Siedberg.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ringreis Eestis mais 1937

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Reise Estland mai 1937 (Reis Eestis)

1937 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Tundmatu saksa filmiamatöör on üles võtnud turismireisi Eestisse mais 1937, Tallinna, Pärnu, Viljandi, Petseri, Narva-Jõesuu jt linnavaated.

Tallinna siluett merelt, sadam ja sadamahooned, pildid kesklinnast: Komandandi tee, Vabaduse platsil sõitev tramm, Tõnismäe tänav tollaste puumajade ja voorimeestega. Kaadrid vanalinnast ja Pärnu maantee algusest, Suurturust raekoja platsil ja turuhoonest. Järgnevad kaadrid Pärnust: Pärnu sild ja sanatoorium, Koidula park. Reisilised on jõudnud Viljandisse: Vabadussõja monument, lossimäed, järv. Reis jätkub läbi Valgamaa Petserimaale: Petseri klooster, Irboska kindlusevaremed. Kaadrid Tartust: turuhoone, ülikooli peahoone, raekoda, Toomemäe kirikuvaremed. Reis jätkub Virumaal ja Narvas, kus kõikjal on filmitud väljapaistvamaid hooneid ja ehitisi. Film lõpeb lahkumisega reisiaurikul Tallinnast.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Uue reisijatehoone avamine Tallinna sadamas

Eesti Kultuurfilmi ringvaade, 3/7

1936 | Filmikroonika 1912-1940 I pool, Filmikroonikad | Režissöör:

Uue reisijatehoone sise- ja välisvaated. Avamiskõnet peab Otto Sternbeck. Reisijad piletikassas, einelauas, passi- ja tollikontrollis.
- Vaata