Otsingutulemused

Pagulaskeskus väikeses Vao külas. Keskuse juht, kohalik elanik Jana on kaksikrollis. Ta on äsja saabunud võõrkeelse pere vastuvõtja ja samas külaline nende ajutises kodus. Kui Eesti linnade väljakutel väljendavad sisserände vastased oma protesti immigrantide vastu, siis ühises eluruumis pagulaskeskuses on raske eristada eraelu avalikust ja isiklikku elu ametlikust. Rõõmude, murede ja kultuuriliste ebakõladega täidetud keskuse argipäevas hägustuvad piirid Jana ametlike ja isiklike, solidaarsusest kantud südamlike tegude vahel.

Võõras rändur siseneb keskaegsesse kõrtsi ning tahab kõrtsmikult teada saada, kus on Eesti Kuningas. Kõrtsmik räägib talle lugusid mitmetest erinevatest kuningatest, kes Eestimaa pinnal tegutsenud on. Ükski neist ei rahulda tundmatu ränduri vajadust kuniks selgub, et võõras mees otsib teed pagaripoodi „Eesti Kuningas“.

Mänguarendajast Priit on kapseldunud oma elutuppa, et luua arvutimängu. Parandades pidevalt erinevaid erroreid ja vigu programmis ei suuda ta enam eristada reaalset maailma arvutimaailmast. Kogu mehe eluviis häirib Priidu elukaaslast Britat, kes teda kuidagi enam ei mõista.

Igor valmistub hommikul tööle minekuks, nõnda nagu ta seda on 20 aastat teinud. Tööle jõudes tabab teda aga üllatus, tehas on suletud ning linn on 20 aastat ajas edasi läinud.

Lugu 14 aastasest poisist Martinist, kes külastab oma õe kodukanti Saaremaad ning Kaali meteoriidi kaatrit. Enesesse ja oma telefoniekraani klammerdunud Martin kogeb ümbruskonna maagilist olemust ning hakkab seeläbi üha enam mõistma Kaali omapära.

8-aastased Katrin ja Kassu on maakohas elavad naabrid, kes on otsustanud minna vallutama oma suuremate vendade ehitatud onni. Nad lahkuvad seiklusesse varahommikul koos kõige vajalikuga – kott pakitud võileibade, joogipudeli ja binokliga. Nad leiavad onni, mis on ehitatud ohtlikult kõrgele puulatvade juurde, neil puudub igasugune hirmutunne ning nad hakkavad hooga üles ronima. Vaadates onnis ringi, avastavad nad, et vendadel on hoopis oma seiklus käsil. Onnis leidub salajane kaart, suured jalajälgede joonistused ning veel tõendeid, et nende kohalikus metsas elab jääkaru. Kassu ja Katrin otsustavad minna ja otsida see jääkaru üles.

Toomas parandab oma kontori laua taga vana suupilli, kuulates raadiost teateid ärevatest aegadest. Maja ette sõidab kaitseväe veok ning Toomas võetakse kaasa rännakule. Veok täis noori ja vanu vormides mehi sõidab veel teadmata suunas mööda kauneid Eestimaa külateid, kuniks peatub. Grupp mehi aetakse tundmatus asukohas autost välja. Mõne hetke pärast leiab kamp õnnelike pillimehi ennast rahvarohke Laulupeo keskel.

Eestlased on rahvas, kes võivad end julgelt kutsuda laulvaks rahvaks. Traditsioon pärineb sajandite tagant, kui iga talutöö juurde tekkis regilaul, mis pidada töö kulgu kergendama ning hoidis meele erksa. See traditsioon on nüüdseks küll unustuse hõlma vajunud, kuid nüüd kui Eesti on lõpuks vaba, kõlab laul veel tugevamini ja maarahva traditsioon on suure au sees. “Laulu teekond” jälgib ühe perekonna tähtsamaid momente saja aasta jooksul, kui sugupõlve jätkamine on olnud korduvalt ohus ning töö ei saa ealeski otsa. Esiisa Andres loob perekonda reliikvia, mis käib isadelt poegadele. Reliikvia jõuab uude aega, kus nüüd on panused kõrgemad. Riik on vabaks lauldud, laulupeo traditsioon ...

„Millesse eestlased usuvad?“ räägib loo madala klassi pereisast, kes läheneb keskeakriisile. Tal on kaks last ja abielus tugevalt religioosse vene rahvusest naisega. Armastusest naise vastu viib ta läbi traditsioonilised palved enne sööki, ise uskumata Jumalasse ega spirituaalsusesse. Ühel õhtul aga sellise traditsioonilise palvuse järel küsib Isa Jumalalt märki, kuidas olla edukas. Peale seda pannakse Isa skeptilisus proovile, kui imelikud mehed helistavad talle uksekella ning tööd pakuvad; ülejäänud pere usub, et see oligi Jumala märk Isale; ja viimaks, kui tüdruku palvel sajab läbi lae jalgratas alla otse pere söögilauale.

InterEesti tollipunktis kõrvaldab toll turistidelt ebavajalikke esemeid, ulatades võõramaa külastajatele ID-kaardi ja tahvelarvuti. Tahvelarvutist on kõik turistid riiki pääsemiseks kohustatud läbi vaatama InterEestit tutvustava videoloengu. Valgel taustal valges ülikonnas mees tutvustab video vahendusel oma koduriigi eripärasid, rääkides riigist, kus sularaha ei eksisteeri, kõik toimub läbi internetivõrgu ülikiire võrguühenduse juures. Ideaalne InterEesti riik ei osutugi aga nii perfektseks. Valges ülikonnas mehe jutt jääb turistide jaoks veidraks ning kummastavaks.