Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (14)

Aegumatu

2008 valminud filmi "Ajapikku unustatakse meie nimi" täiendatud variant

2011 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Filmi autori Andres Söödi sõnul ei ole film tehtud neile, kes 1941. aasta juuniküüditamisest midagi ei tea või tahagi teada, vaid pühendatud inimestele, kes ei saa enam enda eest kosta – ülekohtuselt hukkunuile.

On kuritegusid, mis ei aegu. Ühel 1941. aasta juunikuu ööl küüditasid Nõukogude Liidu võimud Eestist Siberisse üle 10 tuhande inimese. Sõna saavad need, kes Siberis ellu jäid ja lõpuks koju tagasi jõudsid. Režissöör Andres Sööt, kelle perekond samuti juuniküüditamisega lagunes, pühendab oma filmi kõigile Siberisse saadetutele. See on aegumatu vastutus – mitte unustada.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Camino

2011 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Andres Sööt võtab ette 800 kilomeetri pikkuse jalgsirännaku mööda keskaegsete palverändurite teed Camino de Santiagot Põhja Hispaanias ja jõuab välja Atlandi ookeani rannale “maailma lõppu” Finisterresse.

Legendaarsel palverändurite teekonnal Hispaanias mööda Camino de Santiago teed kõnnib igast ilmakaarest pärit rändurite hulgas ka meie filmimees Andres Sööt. Kõige populaarsem palverännaku marsruut, Prantsuse tee, algab Prantsusmaalt, kulgeb üle Pürenee mäestiku Põhja-Hispaaniasse, sihtpunktiks Santiago de Compostela. Nagu mitmed teised Caminol käinud, ei lõpeta ka Sööt oma 800 kilomeetrist teed ühe korraga. Oktoobris 2004 jätab ta teekonna katki, et järgmisel kevadel jätkata ja jõuda palverännaku sihtkohta Santiago de Compostelasse. Rännakufilmis on tükike autorit ja tükike Hispaaniat, jooksu pealt suudeldud, nii ausalt edasi antud kui saab teha vaid üksinda rännates.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ajapikku unustatakse meie nimi

2008 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Andres Söödi dokumentaalfilm küüditamisest, mis toimus Eestis 1941. aastal. Film on pühendatud kõigile küüditamisohvritele.

Minevikusündmused kipuvad ununema, kuid 1941. aasta juuniküüditamine jääb Nõukogude võimu ühe kõige jõhkrama kuriteona Eesti rahva mällu igavesti. Selle aasta 14. juuni ööl saadeti Eestist välja Siberisse üle 10 tuhande inimese, enamik neist olid naised ja lapsed. Sõna saavad need, kes Siberis ellu jäid ja lõpuks koju tagasi jõudsid. Režissöör Andres Sööt, kelle perekond samuti juuniküüditamisega lagunes, pühendab oma filmi kõigile Siberisse saadetutele. See on aegumatu vastutus – mitte unustada.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Üksinda ja koos

2002 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Andres Sööt

Andres Söödi portreefilm vabadusvõitleja Enn Tartost.

Vabadusvõitleja Enn Tarto jutustab oma elust ja võitlusest Eesti taasiseseisvumise eest. Mees, kes on erinevates kinnipidamisasutustes veetnud kokku 14 aastat, külastab filmi alguses Patarei vanglat. Film esitab vaheldumisi peategelase poliitilisi seisukohti ning juba tuttavaid ajaloolisi kaadreid: vene vägede saabumisest Eestisse 1939 kuni laulva revolutsiooni sündmusteni ja Tallinna Draamateatri ees peetud pikettideni poliitvangide vabastamiseks.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Elasime Eestile

1996 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Andres Sööt

Portreefilm Alfred Käärmannist - Valgamaa mehest, kes on olnud üle oma saatusest.

Alfred Käärmanni noorusaastad ja parim meheiga kulusid sõjas, metsas ja Uurali vangilaagris. Nagu tuhandetel tema saatusekaaslastel, kellest nüüdseks on ellu jäänud vaid vähesed. 18-aastase koolipoisina pidi Alfred Käärmann Valgas otsustama, kellega ja kuhu edasi minna. Tema valis Omakaitse ning tegi kaasa lahingud Narva ja Tartu all. Kolm aastat hiljem sakslaste taandudes läks ta metsa. Seal elas mees koos kaaslasega ja ka üksi maa-alustes punkrites kokku seitse aastat. 30-aastaselt langes ta reetmise läbi julgeolekumeeste kätte ja 8. jaanuaril 1953 määrati talle 25+5 aastat. 15 aastat hiljem tuli ta lõpuks tagasi kodumaale. Ring oli täis saanud.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Äraneetud linn

1996 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Äraneetud linn - see on Paldiski, Eestimaast okastraadiga eraldatud tuumalinn.

1994. aasta sügisel oli vene sõjavägi sunnitud Paldiskist lahkuma, jättes maha lagastatud ja räämas kasarmulinna. Mis saab sõjaväega kaasa tulnud venekeelsest elanikkonnast, kuidas linn uuesti ellu äratada? Film on Ghannel Four Television UK tellimusel tehtud filmi teisendatud ning laiendatud variant.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Saared

1995 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Andres Sööt

Portreefilm Mallorcal elavast maalikunstnik Erik Schmidtist, kes sündis ja kasvas Naissaarel, samas peres, kus võrsus tema onu Bernhard Schmidt, maailmakuulus astraaloptik.

Hispaania rahvuslikus maalikogus on kahe Eestist pärit kunstniku - Michel Sittowi ja Erik Schmidti - maalid. Viimane maalis ka Hispaania kroonprintsi portree. Filmis, mis tehti 1995. aastal Mallorcal, räägib Erik Schmidt oma elust ja kunstnikuks saamisest.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Jõulud Leninita

1994 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Andres Söödi emotsiooniküllane film Lenini ausamba mahavõtmisest Narvas 1993. aasta detsembris ja järelkajast 1994. aasta jaanuaris.

Paljude ausammastega Eestimaal on läinud nii - üles pannakse lillede ja hümniga, maha võetakse vargsi ja pimeduses, ka dünamiiti põlgamata. Narva linna Leniniga, mis arvatavasti oli Baltimaade viimane, läks veidi teisiti - tema võeti maha päise päeva ajal 1993. aasta detsembris demokraatlikult valitud linnavolikogu otsusel. Pealtvaatajaid oli vähem kui loodeti-kardeti ning pärast mõnetunnist pusimist oli kuju Hermanni kindluse õuel.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Johannes Hindist

1989 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Andres Sööt

Andres Söödi dokumentaalfilm tehnikadoktor Johannes Hindist, tema teadustööst, tema "süüst" ja postuumsest rehabiliteerimisest.

Johannes Hint (20.09.1914–5.09.1985 ) oli eesti tehnikateadlane, tehnikateaduste doktor, kirjanik Aadu Hindi vend. Tema nimel on üle 200 teadustrükise, 62 leiutist, 28 patenti. Tema leiutisi kasutatakse tänini Saksamaal, Austrias, USA-s, Jaapanis, Venemaal. Ometigi suri Johannes Hint 70-aastaselt Tallinna Patarei vanglas. Novembris 1981 vahistati ta fabritseeritud süüdistuste alusel. Sisuliselt poliitilisel protsessil mõisteti ta süüdi mitmesugustes ametialastes kuritarvitustes ja karistati 15-aastase vabadusekaotusega. Tema riiklikud autasud, aunimetus, teaduslikud kraadid ja kutse võeti kohtu taotlusel ära ning kogu tema vara konfiskeeriti.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Külaskäik

1987 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Andres Söödi dokumentaalfilm kunstikoguja Johannes Mikkelist ja tema unikaalsest kunstikogust.

Johannes Mikkel on staažikas kunstikoguja. Tema kogu sisaldab keraamikat, portselani, graafikat, joonistusi, maale ja antiikmööblit. Kuidas sattus selline varandus Johannes Mikkeli kätte? Huvitavaid lugusid sellest räägib vanahärra ise. Mis saab sellest kollektsioonist tulevikus? Omanik tahab selle pärandada Eesti rahvale, kuid ei riigi- ega linnavalitsus ole aastakümnete jooksul suutnud selle jaoks sobivat pinda leida.
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
Järgmine
»