Otsingutulemused

Eesti filmigrupp sõitis kodust 5000 km kaugusele Burjaatiasse Baikali järve taha. Filmimise asemel tuli aga istuda hostelis ja üksteisele silma jõllitada, sest veoauto tehnika, kostüümide ja rekvisiitidega ei saabunud ega saabunud. Kuni kohalikud soovitasid produtsendil külastada šamaani…

Maailmast eraldatud Siberi taigas elab karismaatiline usuliider Vissarion, kes nimetab ennast Kristuse taassünniks. Tema ümber on kogunenud tuhandetest järgijatest usulahk, kuhu kuuluvad ka kellamees Dmitri ja tema naine Sveta, kes tuli kommuuni paar aastat tagasi kolme lapsega Peterburist. Laste pärisisa Magomed kirjutab aga kaebekirja Venemaa presidendi administratsioonile, nõudes lapsi tagasi. Režissöör Arbo Tammiksaar kolis perega aastaks vissarionlaste külla. Ta jälgis kolme lapse igapäevaelu selles maa peale rajatud paradiisiaias keset Siberi taigat. Kuidas on lastel kasvada tsivilisatsioonist äralõigatud kohas tavapäratute veendumustega kogukonnas?

Filmi-matkameeste Riho Västriku ja Vassili Sarana retk Leena jõe deltasse. Leena lõikab Euraasia mandri põhja-lõuna suunal 4000 km ulatuses pooleks ja suubub Sahha poolsaarel Põhja-Jäämerre 150-harulise võrgustikuna, mis oma pindalalt on pisut väiksem Eestist. Tuhanded saared deltas pakuvad turvalisi pesitsusvõimalusi miljonitele lindudele, kes ei pea paljuks rännakut siia maailma äärele. Igikelts, tundra, jõgi ja meri moodustavad ainulaadse kombinatsiooni, mis sobib elupaigaks mitmele haruldusele. Vassili ja Riho satuvad Leena deltasse esmakordselt, nende jaoks on kõik uus. Vaataja saab osa nii delta loodusest kui ka jõeretke raskustest. Järg filmile “Retk Leena lättele”.

Leena jõgi, mis voolab risti läbi Venemaa, on tõeline elu allikas kõigile, kes elavad jõe kallastel. Keskjooksul on Leena kohati kuni 30 km laiune, enne suubumist Põhja-Jäämerre aga hargneb 150 km läbimõõduga deltaks. Kuid see hiiglane algab nagu iga teine jõgi nirena Baikali aheliku veerult. Esimesed kilomeetrid voolab jõgi läbi inimasustuseta taiga, mida peetakse pruunkaru kuningriigiks. Siia Siberi mändide vahele tegid ekspeditsiooni filmimehed Vassili Sarana ja Riho Västrik, kes varem on Venemaa avarusi ühiselt uurinud dokumentaalfilmides “Middendorffi jälgedes” ja “Muskusveise tagasitulek”.

1974. aastal kutsus Nõukogude Liidu kommunistliku partei peasekretär Leonid Brežnev üles noori looma Siberisse viie aastaga 3500 kilomeetri pikkuse, 200 raudteejaama ja linnaga Baikali-Amuuri magistraalraudtee (BAM), et võtta kasutusele selle piirkonna tohutuid maavarasid. Kümned tuhanded idee teostumisse uskuvad noored, nende seas ka eestlased, läksid Siberisse tööle. Raudteed hakati ehitama kahest otsast, tippsündmuseks pidi saama mõlema poole brigadiride kohtumine. Brežnev suri 1982 ja BAM polnud kaugeltki valmis. Täies ulatuses valmis raudtee erarahastajate abiga alles kakskümmend aastat hiljem. Film räägib kuulsatest BAM-i veteranidest, kes uskusid ehitavat tulevikku omaenda kätega. Tänastes karmides oludes otsivad nad võimalusi inimliku elustandardi säilitamiseks, kuigi muu maailm nad ...

Kirjanik Jaan Kross kõnnib minevikuradadel ja meenutab oma elu: lapsepõlve Tallinna Kalamajas, koolielu Westholmi gümnaasiumis, õpinguid Tartu Ülikoolis, sõda ja vangla-aastaid Siberis. Läbielatu ja kogetu on Krossi sõnul „elustuudium“, mis sillutas tema kirjanikuks kujunemise teed ja mille algust tähistab luulekogu „Söerikastaja“ ilmumine aastal 1958. Kirjaniku silm märkab seda, mida teised ei näe. Tema mälu taasloob selle, mille paljud meeleldi unustaksid. Tema meenutused on õpetus inimpalge säilitamisest, aegade sidemetest ja eestlase kohanemisvõimest. Film põhineb sündmustel, millest Jaan Kross kirjutab oma mälestusteraamatus „Kallid kaasteelised“.

Lääne-Siberis elab ühiskonnategelane ja kirjanik, neenets Juri Vella, kes vastukaaluks pealetungivale tsivilisatsioonile on loonud oma maailma. Kümme aastat tagasi läks ta külast ära taigasse põhjapõdrakasvatajaks, rajas paarikümne hektari suurusele maa-alale suve- ja talvelaagrist koosneva põhjapõdrakasvatuse majapidamise, kuhu kolis elama ka tema vanim tütar perega. Et säästa oma lapselapsi külas valitsevate sotsiaalsete ja psüühiliste probleemide eest, on ta talvelaagrisse rajanud ka kooli, kus viiele lapsele jagavad tarkust kaks õpetajannat.

Eesti keele õpetaja Piret Toomet läheb Siberisse Ülem-Suetuki külla eesti keelt õpetama. Sügisel 2000 istub noor naine Balti jaamas rongile ja sõidab üheks õppeaastaks Siberisse. Eesti väljarändajate külas on uus põlvkond lapsi kasvamas, kellele Piret nende emakeelt hakkab õpetama. Filmitegijad jälgivad õpetaja elu ühe õppeaasta vältel. Loobumine mugavatest elutingimustest ja kaasaegsest linnalikkusest on esialgu ehmatav, aga tasahilju kohaneb Piret Siberi eluolu, külaelanike ja oma õpilastega. Aasta Siberimaal kasvatab, arendab ja õpetab ka Piretit.

Nganassaanid on samojeedi rahvas Euraasia põhjapoolseimas piirkonnas Taimõri poolsaarel Krasnojarski krai Taimõri rajoonis. Nad räägivad uurali keelkonna põhja-samojeedi alamrühma kuuluvat keelt, nende kaugemad keelesugulased on soomlased, eestlased ja ungarlased. Keelemälu ulatub 10 000 aasta taha minevikku. Šamaan Demnime loitsimist ja lovesse langemist filmiti 16. juulil 1977 sünk­roonselt ligi kolmveerand tundi, "Linnutee tuultesse" läks sellest ainult väike osa. Demnime laulud on lindilt tõlkinud S. Turdagina ja A. Mihkels ning täiendavad oluliselt meie tead­misi selle väikese hõimu peadpööritavast luulelennust. Nganassaani šamaan Demnime, Dühode poeg Namtuso sugukonnast (1913-1980) oli toona 64-aastane. Film Demnime loitsimisrituaalist valmis 20 aastat hiljem.

Teistkordselt Riigiduumasse kandideeriva Siberi põliselaniku Jeremei Aipini elu valimiskampaania ajal. Aipinil tuleb võidelda nii hõimukaaslaste, kalapüügi ja põdrakasvatusega tegelevate põlisasukate, kui ka naftatootmises hõivatud Siberi elanike häälte eest. Samal ajal püüavad vastased teda moraalselt hävitada. Kompromiss kahe kultuuri vahel on aga võimatu. See selgub valimispäeva hommikul, kui Jeremei Aipin Kogalõmi linnas hääletama läheb ning avastab, et öö jooksul on tema nimi valimissedelitel maha tõmmatud. Filmis avanevad Siberi põlisrahva elustiil ja linnakultuuri vahelised vastuolud, aga ka Venemaa kõige naftarikkamas piirkonnas toimuva valimisvõitluse poliitilised ja inimlikud tagamaad.