Otsingutulemused

Portreefilm Valeri Kirsist – missi-issist, jonnakast mehest, kes 1988. aastal taastas Eesti Wabariigi ajal katkenud missivõistluste traditsiooni ja 1992. aastast alates pidas ligi 10 aastat vastu konkureeriva missivõistluse survele. Kaamera jälgib entusiastlikku ja hüperaktiivset Kirssi tema kuulsuse tipus, ajal mil eestlased teadsid une pealt öelda valitseva Miss Estonia nime. Tosin aastat riiulis seisnud materjal on ajaga omandanud mitu lisatärni, olles nüüd nii värvikas persoonilugu kui ka lõbus tagasivaade sajandivahetuse Eesti seltskonnaellu. Film jälgib Kirsi tegemisi aastal 2000, kui Miss Estonia Evelyn Mikomägi jõudis Miss Universumil kümne parema hulka.

Jaagule tundub, et ta on sündinud vales kohas. Ta oleks ülepea tahtnud olla veinimõisnik kusagil Lõuna-Itaalia viinapuuistanduste keskel. Selle asemel aga, et Itaaliasse kolida, on Jaak otsustanud põhjamaa kliimat trotsides rajada viinamarjaistanduse otse oma talu kõrvale Valgamaa mäenõlvadele ja nii uskumatu kui see ka ei tundu, sealt ka esimese veinisaagi saanud. Jaagust mitte kaugel elab Liia, muhe Setomaalt pärit naine, kelle kirg viinamarjade vastu on utsitanud teda oma aeda koguma üle kahesaja viinamarjasordi. Taimi ja kasvuhooneid tuleb iga aastaga juurde. Mida aga Eestimaa loodus sellisest asjast arvab? Kas hellitab või nuhtleb?

Film esitlebToomas Reinu kui isikupärast ja loominguliselt kompromissitut ehituskunstnikku. Ta on aastakümneid olnud Eesti arhitektuuri mõjukamaid isikuid, üks Eesti tipparhitekte. Mahukast loomingust (umbes 120 ehitist ja projekti) kerkivad esile EKE Projektis projekteeritud objektid aastatel 1967-1986, mil mitmed uuendusmeelsed kolhoosiesimehed tellisid arhitektilt moodsaid keskusehooneid. Toomas Rein on olnud tegev ka XXI sajandi algul. Jälgitakse suurprojekti Laulasmaa lasteaed-põhikooli (koos Toivo Tammikuga) valmimist (2005-2007) läbi arhitekti professionaalse ja inimliku vaatenurga.

Rahvamuusika on selle filmi suur ühendaja, keskmes helilooja Veljo Tormis. Lauljad ja näitlejad valmistuvad lavale tooma Veljo Tormise „Eesti ballaade”. Dirigent Tõnu Kaljuste teeb muusikutega proove, jaapani koreograaf Aki Suzuki juhendab lavalist liikumist, lavastaja Peeter Jalakas aga püüab lahti sõnastada regilaulus peituvat väge. Vanad külalaulikuid leelutavad vanu laule. Regilaulu ja akadeemilise muusika ühendaja Veljo Tormis ise aga istub oma maakodus laua taga, selg vastu klaverit, räägib muusikast ja ilmast ning naudib vaikust. Meister ei kirjuta enam muusikat, aga meister on mõtetega muusikas.

Anton Hansen Tammsaare jutustuse "Elavad nukud" ainetel valminud nukufilmi peategelane on lastetoas mängiv pisike poiss, kes kannab hinges soovi, mida paljud täiskasvanudki mäletavad. Poiss igatseb endale niisuguseid mängusõdureid, kes oleksid tõelised. Veelgi enam, poiss tahab, et nad oskaksid surra nagu päriselt, silmad kinni. Lapsed räägivad asjadest, mille nimel nad on valmis tegema kõik, et mänguasjadele hing "sisse puhuda". Eesmärgi saavutamisel on Poiss järjekindel ja jonnakas. Mängu tõsidusest pole tal aimugi.

Lõbus lugu kahest kiuslikust õest, kes omavahel tülitsevad – beebieast vanaduspõlveni.

Õpetlik lühifilm väikesest poisist, kes muutus ahviks, sest oli sõnakuulmatu, ei armastanud pesemist ega pidanud korda. Väikemehe esialgne rõõm ahviksolemise üle kaob, kui ta mõtleb tulevikule: ei lasteaiasõpru, ei jalutuskäike õues koos emaga. Poiss otsustab teha kõik, et ahvist inimeseks tagasi saada. Väikemehe rollis tänane ajakirjanik, toona 5-aastane Rein Sikk.

Esimene lugu jutustab tüdrukust, kes aina jonnib ja nutab, kuni ta suurest niiskusest hallitama läheb. Teine lugu räägib lõbusast rongisõidust, mis lõpeb uperpalliga kraavis, sest vedurijuht Piilupart jääb tukkuma.