Otsingutulemused

Jälgiv portreelugu korrusmaja elanikest, keda ühendab ja eristab ümbritsev arhitektuur. See dokumentaalfilm on mõtisklus, mille keskmeks on üheksakorruseline elamu ja selle elanikud. Kohtume mitmete inimestega, kes elavad arhitektuuriliselt identsetes eluruumides, kuid igaüks on oma isikupära kaudu eriline. Film jälgib linnaelanikku, uurides kontrasti meie rollide vahel ühiskonna liikmetena ning meie püüdluseid leida oma ainulaadne identiteet.

Filmi autor Indrek Spungin on jõudnud justkui armastuse rahu sadamasse, ta on abielus ja nelja lapse isa, kõik tundub ilus, kuid ühel päeval ütleb talle naine, et kui midagi ei muutu, siis on armastusel ja abielul varsti kriips peal. Indrek on segaduses. Ta võtab sõbra Taavi kaameraga kaasa ja läheb Eestimaa peale uurima erineva sotsiaalse taustaga eestimaalastelt, mis asi on armastus ja abielu. Teemat laiendavad kolm isikliku puudutusega peategelast: Jarmo, kes on just armunud ja kolinud pruudiga kokku, Sveta, kes on hiljuti lõpetanud suhte ja eelistab elada üksi ning Alan, transsooline fotograaf, kes põleb ihast saada naiseks.

Tehke lahti turvavöö, seadke kiiruseks 25 km/h, hoidke auto uksed lahti ja meie sõit võib alata! Me kihutama mööda jääteed, mis on justkui peegeldus tänapäeva maailmast. See on mõranenud, ohtlik, käänuline, ettearvamatu. Selle tee nähtavus on madal. Ometi on see ainus tee, mis meil on. Dokumentaalfilmi tegevus toimub Eesti põhja- ja läänerannikul, kus talvine jääteede kasutamine on Eesti sajanditevanune traditsioon, mille kohaselt avatakse jäätee igal aastal autodele ja jalakäijatele. Jäätee on aga nagu kummitustee – keegi ei tea, millal ja kuhu see täpselt tekib. See sõltub talvest. See sõltub jää paksusest. See sõltub inimeste võimalustest. Dokumentaalfilmi peategelane on jäätee valvur ...

Vaatme pilvi ja kuulame kuidas lapsed arutavad, mida näevad.

Film jälgib Erikut, kes on otsustanud enda eriala kõrval oma elus veel ühe tee valida. Ta läbib koolituse, et asuda vabatahtlikuna öösiti Eluliini emotsionaalse toe telefonikõnesid vastu võtma. Eriku ülesandeks saab kuulata ära inimesed, kes on omadega ummikusse jooksnud ja ei oska enam kuhugi mujale pöörduda. Milline pinge lasub inimesel, kelle ainsast sõnast võib sõltuda teise inimese elu? Kuidas möödub Eriku esimene öine vahetus?

1 minut inimhinge maastikul.

Film räägib tugevast, kõigega hakkama saavast eesti naisest, kes on oma elus kogenud nii traditsioonilist pereelu kui ka väga palju muud. Saades kahekümendates eluaastates rahvusvaheliselt edukaks, kuid jäädes seal juures ometigi laiemale kodupublikule skandaalseks “ilgeks naisetrahvaks”, on tegelikult alati tegemist olnud kahe lapse emaga, abielunaisega Inglismaal, Goldsmithi ülikooli õppejõu, EKA professori, LGBT kogukonna liikme ja ühiskonnas nõrgemal positsioonil olevate inimeste eest võitlejaga, kes selle kõige juures tegeleb ka kunstnikukarjääriga.

Koroonaga samal ajal hakkas levima haigus, millele pole ravi ega vaktsiini: nõudehullus. Pooleteise aastaga on kümned tuhanded saanud nakkuse, mis paneb neid väsimatult jahtima nostalgilisi tasse ja taldrikuid, nõuka-aja tarbeklaasi ja antiikseid tirinaid. Nõusid, mis vallandavad muidu mõistuspärastes inimestes jahikire ja omandiiha, viivad une ja raha. Filmi autoriteks on ühe nõudehullu pojad ja nende sõbrad, kelle emadest pole see haigus samuti mööda läinud. Kõik algab ju emadest.

Elu hammasrataste vahele jäänud noor automehaanik Kiik saab ühel päeval teada, et tema tüdruksõbra süda on uue noormehe poolt võidetud. Hingevalust vabanemiseks otsustab Kiik koos filmitegijast parima sõbraga sõita riigi teise otsa, et maha raiuda igavese armastuse puu. Teekond müstilise puuni kujuneb aga okkaliseks, endassevaatavaks ja kriminaalseks.

Eesti looduse üks erilisemaid tunnusjooni on soomaastik. Sooalad on justkui filtrid, mis imavad endasse heitgaase ja puhastavad inimestele hingamiseks tarvilikku õhku. Sood on ka head põhjavee hoidjad. Ometi ei ole nende loodusmaastike tulevik sugugi pilvitu. Film toob vaatajani kaks eri maailma, mis nii sisult kui vormilt on vastandid. Evolutsiooni käigus kujunenud korrapäratud loodusmaastikud koos seal toimetavate elusolenditega vastanduvad inimeste loodud korrapäraga, perfektselt sirgete kaevandamisväljadega.