Otsingutulemused

Neeme Järvi on üks enim plaadistanud dirigente või koguni muusikuid maailmas. Tema nimi figureerib enam kui poole tuhande heliplaadi esikaanel, lisaks veel sadakond helikandjat, millel ta on üks paljudest tegijatest. Lisaks rahvusvahelisele haardele ning mitmete maailmaorkestrite peadirigendiks olemisele on tal aga ka missioon kultuurisaadikuna. Film jälgib Neeme Järvi lähiaja tegemisi – kontsertturneel ERSOga Viinis, Linzis, Prahas, talvepuhkusel Floridas, kontsertidel Tallinnas, Glasgows ja Pärnu Muusikafestivalil – juhatamas, meistrikursusi andmas ja oma järelkasvu – dirigentidest poegade Paavo ja Kristjan Järviga suhtlemas ja nende edule kaasa elamas.

Maria karjäär sai alguse Kuressaare Muusikakoolist, kus talle kohe algusest peale oli selge, et ta tahab saada artistiks. Taani konservatooriumisse jõudis ta seetõttu, et tahtis juba lapsest peale, et mängitaks tema muusikat, Eestis aga sunniti teda mängima vanu tuntud heliloojaid. Maria Fausti loominguline allikas on tugevalt seotud tema nooruse ja trauma motiiviga. See kõik on tema loomingus üldsemalt üles tõstnud naisküsimuse ja selle, kuidas äärmiselt meestekeskses muusikamaailmas läbi lüüa. Filmi sündmustik põimub tihedalt Maria Saaremaal elava ema Tatjanaga, kellega tal meeldib kalal käia ja mõtiskleda elu olemuse üle. Oluline inimene Maria jaoks on tema mees Ned Ferm, kes on pärit Ameerikast. ...

Film portreteerib populaarset heliloojat ja pianisti, Rein Rannapit. Tema panus Eesti muusikasse on hindamatu, kuid seejuures on tegemist väga keerulise ja vastuolulise isiksusega, kes tihtipeale lauljate ja muusikute kannatuse proovile paneb. Arvukates telesaadetes on vaataja kohtunud just sellise Rannapiga, millisena ta ennast parajasti näidata soovib. Tal on suurepärane võime tõmmata ette mask ja esitada intervjuudes hoolikalt läbikomponeeritud teksti. Kui kaamerad filmivad, läheb Rein oma rolli. Ka valmivast dokumentaalist oli tal oma nägemus, mis oli küll vastuolus filmi tegijate omaga. Neid paelus ennekõike maestro persoonina - vaadata maski taha ja näidata päris Rannapit ning aidata mõista, miks ta on kujunenud just ...

2019. aastal jooksis pigem keskmise tuntusega psühhedeelse roki ansamblil Ouu kuues tegutsemisaasta. Selleks hetkeks polnud bändil aga ette näidata iga endast lugupidava muusikakollektiivi varasalve kuuluvat sündmust - bändilaagrit, mis tihtipeale vormib ansambli veelgi ühtsemaks löögirusikaks, või lööb inimsuhetesse kiilu, mida parandab üksnes juhtme seinast tõmbamine. Pisut enne jaanipäeva pillid kotti pannud ning Ruhnule inspiratsiooni ja uusi muusikalisi lainepikkusi otsima läinud Ouu võttis kaasa sõbrabändi ninamehe Frank-Leander Sapego, kes valdava osa saarel toimunust ka filmilindile sai. Lisaks bändilaagrile omastele loomeprotsessidele tehti ka lähemat tutvust saare värvikate ning sõbralike elanikega, kes ilma pikema jututa Nõmmelt pärit poisid oma lõbusatesse tegemistesse kaasasid. Film annab ühtaegu ...

Dokumentaalfilm dirigendist ja kontratenorist Risto Joostist jälgib mehe, tema mõttekaaslaste ja Tallinna Kammerorkestri tegemisi kahe aasta jooksul, et avada muusika sünni protsess eesmärgi püstitamisest kuni tulemuse saavutamiseni.

Dokumentaalfilm sellest, kuidas 20 aastat tegutsenud Põlva sõpruskonna bänd "Winny Puhh" üleöö maailmakuulsaks sai ja kuidas Eesti Laulu konkursil esitatud "Meiecundimees üks Korsakov läks eile Lätti" tõi neile kutse Pariisi moešõu peaesineja olla. Lähme maakatega Pariisi kaasa ja uurime, kas neid sinna kutsunud mõjuvõimas moelooja Rick Owens on ikka täie mõistuse juures. Samuti selgub, kuidas on lood ansambli liikmete mõistusega.

Harukordne filmidokument Arvo Pärdist pedagoogirollis musitseerimas koos Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilastega ja juhendamas neid enne peatset helilooja autorikontserti. Pärt innustab proovides noori muusikuid ise improviseerima, jagab peenetundeliselt soovitusi esituste viimistlemiseks, leidmaks paremat kõla, räägib teoste juurde lugusid, sageli mängib ka ise klaveril ette. Meeleolukas loomeprotsess, kus pühendunud noored proovivad mitmekesist valikut maestro loomingust – alates lihtsatest lastepaladest ja kuulsatest tintinnabuli-teostest kuni vähemtuntud näideteni vokaal- ja instrumentaalmuusikast.

Avaneb helilooja Erkki-Sven Tüürist mitmekülgne isik ja mõttemaailm seitsme erineva vaatenurga alt, mis kajastavad Tüüri muusikalist minevikku, tema suhtumist tänapäeva maailma olulisematesse küsimustesse, eksistentsiaalseid küsimusi ja teemasid; muusikateose kuuldavaks tegemise protsessi esimesest proovist kontserdini; ühe looja inspiratsiooniallikaid ja loomise hämaramaid pooli; Tüüri positsiooni praeguses muusikamaailmas; Tüüri muusikat ning teda ennast inimese ja heliloojana teiste, tänapäeva muusikaelus oluliste tegijate silme läbi.

Ukraina nimeka helilooja Valentin Silvestrovi jaoks on muusika kogu tema elu mõte. „Muusika, see on Maailma laul iseendast.” „Ma olen kuulus oma köögis. Ja sellest mulle aitab.“ Need sõnad väljendavad täpselt Silvestrovi muusika „stiihiat”. Oma muljeid heliloojast jagavad sõbrad ja head tuttavad Sofia Gubaidulina, Igor Blažkov, Andrei Volkonski, Tatjana Gridenko, Gidon Kremer, Arvo Pärt, Andres Mustonen jpt. Avaneb helilooja kujunemislugu ja loomingukreedo. Saame olla lähedal muusika loomisprotsessile koos maailma tippinterpreetidega ja võimaluse nautida tema hingeminevat muusikat.

Portreefilm helilooja Arvo Pärdist sisaldab hetki tema elust ja loomingust, mis filmiprelüüdidena moodustavad koos heliseva maestro-nimelise fuuga. Huvitava kompositsiooniga filmimosaiigis näeb heliloojat tema teoste proovides, interpreetidega suhtlemas, esiettekannetel, seminaridel ja kohtumistel ning kuuleb tema mõtteid muusikast, mälestusi, paeluvaid lugusid lapsepõlvest ja teoste katkendeid. Paatosevaba film avab nüüdisaja ühe hingeliselt intensiivsema helilooja siseilma ja muusikalist mõtlemist, kutsudes vaatajat tunnetama seda maailma, milles elab ja loob Arvo Pärt.