Otsingutulemused

Portreefilm helilooja Galina Grigorjevast. Ukrainas sündinud, Simferoopoli muusikakoolis ja Odessa konservatooriumis õppinud, 1991.a. lõpetanud Peterburi konservatooriumi Juri Faliku õpilasena ning 1998.a. Eesti Muusikaakadeemia magistriõppe Lepo Sumera juhendamisel. Kirg, millega Galina seletab lahti elu mõtet ja muret selle mõtte hajumise pärast - selline kirgastav julgus on haruldane: "Puhas kunst mind absoluutselt ei huvita. Mind huvitab see, kuhu me liigume ja Vaim, kes annab meile impulsi. Vaatlen kunsti kui risti, kus kunstniku töö on horisontaal ja kunsti sõnum vertikaal. Me ei saa lahutada kultuuri religioossest maailmast, need käivad käsikäes. Põhi peab olema, millele toetuda. Sest kui seda ei ole, muutub rahvas karjaks. ...

Neeme Järvi on üks enim plaadistanud dirigente või koguni muusikuid maailmas. Tema nimi figureerib enam kui poole tuhande heliplaadi esikaanel, lisaks veel sadakond helikandjat, millel ta on üks paljudest tegijatest. Lisaks rahvusvahelisele haardele ning mitmete maailmaorkestrite peadirigendiks olemisele on tal aga ka missioon kultuurisaadikuna. Film jälgib Neeme Järvi lähiaja tegemisi – kontsertturneel ERSOga Viinis, Linzis, Prahas, talvepuhkusel Floridas, kontsertidel Tallinnas, Glasgows ja Pärnu Muusikafestivalil – juhatamas, meistrikursusi andmas ja oma järelkasvu – dirigentidest poegade Paavo ja Kristjan Järviga suhtlemas ja nende edule kaasa elamas.

Yasmyn on noor, andekas ning särav Eesti muusik, kelle eksootilised juured ulatuvad Dominikaani välja. Tal on selge nägemus maailmast ja julgus ennast väljendada nii nagu ta ise seda soovib. See on lugu mitmekülgsest lavakunstnikust, kes on oma pika loometee alguses, kus tuleb teha valikuid, mis ei ole alati kõige kergemad. Kuigi elu teeb pöördeid, jääb Yasmyn alatikindlaks enda muusikale ja teab, et tema jaoks on kõige orgaanilisem koht lava.

Kuidas sai alguse Marju Läniku üle neljakümneaastapikkune edukas ning glamuurne lavakarjäär ja millist elu elab ta tänases Eestis? Kaamera jälgis popdiiva tegemisi ligi aasta jooksul ning esmakordselt avab muusikale erakordselt pühendunud naine ennast vaatajatele nii põhjalikult ja ausalt. Vilunud autojuhina tuntud Marju võtab meid kaasa esinemistele nii suurtel lavadel, moodsates klubides, kui ka armsatel väikestel juubelipidudel. Kuid mis on see, mida Marju oma elus kõige rohkem kahetseb?

Vetelkõndija on keegi, kes ostsib siin elus kahte asja – armastust ja tõde. See on keegi, kes ikka veel usub imedesse ja on ka ise võimeline neid korda saatma. Keegi, kes julgeb olla igal hetkel uus, kes esitab endale väljakutseid ja võtab neid vastu... See on Kristiina ise. See on film Eesti armastatuimast ja rahvusvaheliselt tuntuimast kaasaegsest poetessist Kristiina Ehinist. Kuid mitte ainult. See ei ole klassikaline portreefilm. Pigem on see elufilossoofia film, mis saab edasi antud läbi ühe erakordse inimese ja kirjaniku kogemuste ning loomingu. Omamoodi on see ka film naiseks olemisest.

Sound­Cloudi ja raadio DJ Siim Nestori mahitusel on toimumas Eesti muusikas midagi sellist, mida ammu pole nähtud, ammugi mitte kuuldud. Uus laine. Uued karakterid. Uus Eesti. Lil Eesti!

Film portreteerib populaarset heliloojat ja pianisti, Rein Rannapit. Tema panus Eesti muusikasse on hindamatu, kuid seejuures on tegemist väga keerulise ja vastuolulise isiksusega, kes tihtipeale lauljate ja muusikute kannatuse proovile paneb. Arvukates telesaadetes on vaataja kohtunud just sellise Rannapiga, millisena ta ennast parajasti näidata soovib. Tal on suurepärane võime tõmmata ette mask ja esitada intervjuudes hoolikalt läbikomponeeritud teksti. Kui kaamerad filmivad, läheb Rein oma rolli. Ka valmivast dokumentaalist oli tal oma nägemus, mis oli küll vastuolus filmi tegijate omaga. Neid paelus ennekõike maestro persoonina - vaadata maski taha ja näidata päris Rannapit ning aidata mõista, miks ta on kujunenud just ...

Uku Kuudi lindistatud lugusid teatakse rohkem, kui me arvata oskame. Et mõista tema rahvusvahelist fenomeni, tähendab mõista eri niššide, alažanrite ja peidetud muusikaliste vaimuvapustuste võimet tänapäeval mitte ainult eksisteerida, vaid lausa õitseda iseseisvalt peavoolust. Maryn E. Coote´i (endise Marju Kuudi) poja Uku elu viis ta Nõukogude Liidust pagulusse Rootsi, sealt edasi Los Angelese muusikastuudiotesse, siis tagasi äsja taasiseseisvunud Eestisse ning hiljem amüotroofilise lateraalskleroosiga (ALS) võideldes kõlaritesse üle terve maailma. Kaasahaarav portreefilm varalahkunud muusikust ja tema kaasajast, mis on filmitud 8 mm filmilindile, VHS- ja BETA-kassettidele.

2019. aastal jooksis pigem keskmise tuntusega psühhedeelse roki ansamblil Ouu kuues tegutsemisaasta. Selleks hetkeks polnud bändil aga ette näidata iga endast lugupidava muusikakollektiivi varasalve kuuluvat sündmust - bändilaagrit, mis tihtipeale vormib ansambli veelgi ühtsemaks löögirusikaks, või lööb inimsuhetesse kiilu, mida parandab üksnes juhtme seinast tõmbamine. Pisut enne jaanipäeva pillid kotti pannud ning Ruhnule inspiratsiooni ja uusi muusikalisi lainepikkusi otsima läinud Ouu võttis kaasa sõbrabändi ninamehe Frank-Leander Sapego, kes valdava osa saarel toimunust ka filmilindile sai. Lisaks bändilaagrile omastele loomeprotsessidele tehti ka lähemat tutvust saare värvikate ning sõbralike elanikega, kes ilma pikema jututa Nõmmelt pärit poisid oma lõbusatesse tegemistesse kaasasid. Film annab ühtaegu ...

Film tugineb osaliselt Tõnis Mäe eluloole, kuid keskendub rohkem tema tänasele loomingule, uute laulude valmimisele – ja näitab, kuidas ka igas uues loos peegeldub tema isemoodi maailm, kajastuvad erinevad hetked kogu tema elust ja Eesti kultuuriloost.