Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (33)

Jäätee veerel

2023 | Dokumentaalfilmid | Režissöör:

Sama kursiga on ees pragu!

Tehke lahti turvavöö, seadke kiiruseks 25 km/h, hoidke auto uksed lahti ja meie sõit võib alata! Me kihutama mööda jääteed, mis on justkui peegeldus tänapäeva maailmast. See on mõranenud, ohtlik, käänuline, ettearvamatu. Selle tee nähtavus on madal. Ometi on see ainus tee, mis meil on. Dokumentaalfilmi tegevus toimub Eesti põhja- ja läänerannikul, kus talvine jääteede kasutamine on Eesti sajanditevanune traditsioon, mille kohaselt avatakse jäätee igal aastal autodele ja jalakäijatele. Jäätee on aga nagu kummitustee – keegi ei tea, millal ja kuhu see täpselt tekib. See sõltub talvest. See sõltub jää paksusest. See sõltub inimeste võimalustest. Dokumentaalfilmi peategelane on jäätee valvur ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Juured: Emakivi

Emakivi

2018 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Kersti Uibo

Kersti Uibo lühifilm on kui ilmavalgust ootava loote või vastsündinud lapse esimene pilt maailmast.

Kersti Uibo lühifilm on kui ilmavalgust ootava loote või vastsündinud lapse esimene pilt maailmast. Kas tunnetame piire emaüsas või oleme osa lõputust Kõiksusest? Kas rändrahn rannas on maailmatu suur või tibatilluke kui rannakivi? Randuvate lainete kohin ja putuka tiivalöögi värin on lugu juurtest enne seda, kui inimese jalg Balti mere randa puudutas.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Jää

Lühimängufilmide kassett "Värske veri"

2017 | Mängufilmid, Lühimängufilm | Režissöör: Anna Hints

Anna Hintsi lühifilm isa ja poja teekonnast kindlal ja ühtaegu hapral jääväljal.

Harri on lahutatud ja näeb oma 10-aastast poega vaid koolivaheaegadel. Harri tahab kaotatud aja tasa teha ja minna saarele põnevale isa-poja talvereisile. Olles harjunud kõike kontrollima, püüab ta kamandada introvertse poisi mõistust ja südant, et taas kokku tuua isa ja poega. Närvilise püüdlikkuse tagajärjed ähvardavad aga teineteise taasleidmise igaveseks katkestada. Ääretus lumises tühjuses põrkuvad mälestused olevikuga. Jäine teekond tuletab meelde, et jalgealune, millel astume, on täis paradokse: see on kindel ja habras ühtaegu. Iga teekonna lõpus loeb see, kui palju oleme mäletanud armastada.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kihnu kosjad

2009 | Antropoloogiafilm, Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm | Režissöör: Meelis Muhu

Kosjad Kihnu moodi – kosjakombestik ja –rituaalid oma eheduses.

Läänemere idakaldal asub üks väikene Kihnu saar. Meelis ja Raili on selle saare armastajapaar. Nad otsustavad abielluda kõiki esivanemate traditsioone, kombeid ja tavasid järgivalt ning korraldada sellele vääriline pulmapidu. Enne pidu on aga vaja veel kosjas käia, noorikumaja pidada, veimed valmistada, säärepaelad punuda ja rahvas kombe kohaselt pulma kutsuda. Kõiki neid tegemisi saadab laul, tants ja värvikas kihnu nali.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Spe Fretus - lootusele tuginedes

2008 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Kaido Leesme

Eestist pärit baltisaksa juurtega admiral Krusenstern oli maadeuurija, kes sooritas esimese ümbermaailmareisi Vene lipu all ja kelle „Lõunamere atlas“ oli ligi sajandi jooksul meresõitjatele asendamatu teejuht. Tema elu ja töö ajaloolist tausta selgitavad ajaloolased Urmas Dresen, Erki Tammiksaar, David Vseviov ja Jüri Kuuskemaa.

Admiral Adam Johann von Krusensterni, esimese Vene lipu all ümber maailma sõitnud maadeuurija kodu oli Eestis. Tema tähtsaim töö – "Lõunamere atlas" – valmis Virumaal Kiltsi mõisas. Hoolimata oma saavutustest oli tema karjäär üsna konarlik – teda ei köitnud õukonnaelu ega ametkondlikud suhted. Ta oli rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane, aga ka sõjaväelane, ja oma elu küpsed aastad pühendas ta noortele meremeestele. Tema elutööd kroonis eriline keiserlik privileeg – olla maetud Tallinna Toomkirikusse.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kahe näoga saar

2005 | Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm | Režissöör: Kerttu Soans

Juba teist talve elab Vormsi saarel Tanja, kes avab igal hommikul külapoe ukse, olgu talv või või suvi, olgu külalisi üks või mitusada.

Vormsi saar elab oma seaduste järgi. Suvel keeb ja möllab, talvel on peaaegu välja surnud. Külapoe müüja Tanja tuli saarele paar aastat tagasi. Nad elavad laevakokast abikaasa Erviniga Rumpo külas, päris mere ääres. Pood on saare keskpunkt nii talvel kui suvel ja igal hommikul kell kaheksa avab Tanja külapoe aknaluugid ja keerab lahti ukse: kas täna üldse keegi tuleb või on tulijaid mitusada?
Peida sünopsis Ava sünopsis
Saar

1999 | Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm | Režissöör: Jaan Tätte

Vilsandlaste elu sügistalvel Vilsandi saarel enne sajandilõppu.

Vilsandi on Eesti üks raskemini ligipääsetavam saar ja elamine seal nõuab erilist kannatlikkust ja vastupidavust. Jää- ja ilmaoludest tingitud sundvangistus võib kesta kuni pool aastat. Jälgitud on justkui üht päeva vilsandlaste elus, aga kuna sealsete inimeste jaoks möödub terve aasta nagu üks päev, saab „filmipäevas“ märkamatult suvest südatalv. Peategelasteks on üheksa saareelanikku ja nende lapsed. Kõik nad armastavad Vilsandit, ilma viimaselt vastuarmastust ootamata. Kõik nad tahavad elu saarel paremaks muuta. Aeg, mis Vilsandil voolab, voolab teist rada kui suurel mandril.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Suur Tõll

1992 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Toivo Kuzmin

Eesti vanima laeva, läbi kahe maailmasõja säilinud jäälõhkuja Suur Tõll käekäik ja pilguheit Eesti merelaevanduse ajaloole.

1914. aastal Saksamaal valminud jäämurdja Suur Tõll on ainus Balti riikides säilinud teise maailmasõja eelne aurulaev, esindades sellega nii siinse merelaevanduse kui ka jäämurdmise ajalugu. Ta on sõitnud nii Tsaari-Venemaa, Soome, Nõukogude Liidu kui ka Eesti Vabariigi lipu all ning kandnud nelja erinevat nime. Antakse ülevaade laeva ajaloost ning on võimalik näha aurulaeva sisekujundust ja masinaruumi. Filmi sponsor oli Tallinna Uussadam.
- Osta film
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Riigivanem II

Konstantin Pätsi ja Eesti Vabariigi lugu

1991 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Mark Soosaar

Järg Mark Soosaare filmile "Riigivanem I" jutustab Eesti Vabariigi esimesest presidendist Konstantin Pätsist ja tema kuusteist aastat kestnud kannatustest nõukogude vanglates ja vaimuhaiglates.

Konstantin Pätsi vangla- ja haigla-aastatest kõnelevas filmis kasutatakse arhiivikaadreid aastast 1939, mälestusi presidendist ja Eesti okupeerimisele järgnenud sündmustest. Räägitakse ka presidendi perekonna saatusest. Kaadrites ka Konstantin Pätsi hauakoha tuvastamine Buraševos ja tema põrmu ümbermatmine 21. oktoobril 1990 Tallinna Metsakalmistul. Järg filmile "Riigivanem I".
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kihnu mees

1986 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Mark Soosaar

Mark Soosaare dokumentaalfilm Kihnust, kihnlastest ja saareühiskonna sotsiaalsetest probleemidest.

Kaksteist aastat pärast filmi “Kihnu naine” (1973), teeb Mark Soosaar filmi, mille keskmes on meessoost saare elanikud. Kihnlaste käest on võetud õigus oma elu korraldamisele, tähtsad otsused tehakse mandril, kidub kohalik kultuur ja süvenevad sotsiaalsed probleemid. Mehed võtavad viina, joovad ennast surnuks ja saavad merel hukka. Kaamera fikseerib armutult olukordi, kuhu kontvõõrast kaameraga naljalt tunnistajaks ei kutsuta. Kaadrisse on püütud ehedad inimesed, lood, mida Soosaar jutustab, on värvikad ja sageli kurvad. Autor küsib, kas kihnu kultuuril on lootust ellu jääda?
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
3
4
Järgmine
»