Otsingutulemused

See on lugu kolmest erinevast põlvkonnast Siberi eesti naisest, kelle esivanemad saadeti 19. sajandil kurjategijatena Eestist välja. Vangla asemel satuti aga paradiisi – viljakale maale, kus inimesed ehitasid kiiresti oma elu üles. 170 aastat hiljem on olukord pöördunud: kes on juba “siinse eluga ära harjunud”, kelle jaoks on aga sõja-eelõhtu viimane aeg pöörduda ringiga tagasi paradiisi, mis sedapuhku on Eesti.

Rohkem kui 70 000 eestlast elab või töötab Soomes, samal ajal kui nende pere - vanemad, lapsed ja kodu on Eestis. Dokumentaalfilm räägib võõrsil elades uute oludega kohanemisest, oma juurte hoidmisest ja kaotamisest, igatsusest ja õnne otsimisest. Humoorikalt ja natuke nukralt jälgitakse erinevaid peresid Lapimaa lumistel väljadel, Vantaa korterites, ostukeskuse treppidel, ehitusplatsil, hotelli fuajees, ja lapselapsi kaugelt koju ootava Eestimaa vanaema elutoas.

Filmi keskmes on põlvkond, kes astus ellu pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga ning otsustas minna välismaale tööle, õppima või maailma avastama. Ent aastaid hiljem pole pöördumine tagasi Eestisse sageli sama lihtne. Tihti terendavad uues elukohas atraktiivsed karjääriperspektiivid ja paremad elutingimused ning tekkinud on olulised lähedased suhted. Inimesed armuvad ja abielluvad, leiavad uusi mugavustsoone ning viise, kuidas neist jälle välja astuda. Film toob vaatajani loo värvikate elusaatustega maailma eri paigus elavatest eestlastest, kes ausalt ja avatult jagavad oma isiklikke lugusid, mõtteid ja tundeid seoses rände, kuuluvuse ja juurtega.

Dokumentaalfilm keskendub mitmel isiklikul lool, mis on omavahel seotud ühise minevikuga. Perestroika generatsiooni ühise mineviku ühendajaks on kool. Klassikaaslased, kes omal ajal elasid väga sarnastes tingimustes, mängisid samu mänge ja jagasid kõige isiklikumad mõtted on suutnud tänapäeval luua väga erinevad ja mitmekülgsed elud. Kooli lõpetamisest on möödunud mitukümmend aastat, kui Aljona Suržikova otsustab oma klassikaaslased maailma eri paikadest üles otsida. Tema eesmärgiks on nooruspõlves loodud ankeet võrrelda tänapäeva reaalsusega. Ankeet täidab sel juhul kirjaliku ajaloomälu funktsiooni, milles on säilitatud ilusad hetked ja suured unistused, mis said kooli ajal kirja pandud. Aljona leiab näiteks oma klassikaaslase Stasi Kambodžas pokkerit mängimas ja ...

Põhja-Kasahstanis, Akmolinski oblasti Arhangelski rajoonis asub ilusa Juksari sopka jalamil Staritsa jõe kaldal küla, mis näeb välja nagu tavaline vene-kasahhi küla ikka. Inimesed kasvatavad sigu, lüpsavad lehmi, külvavad steppi nisu, koristavad saaki, hoiavad oma lapsi, tülitsevad ja lepivad, valivad kõik üht ja õiget presidenti, vaatavad Kasahhi ja Venemaa telekanaleid, võtavad vahel viina. Vahel vähem, aga teinekord natuke rohkem. 90-aastane Aliide Mägi helendab hämarast toast mulle vastu, kui esimest korda tema majja astun. Aliide räägib, et pidi eelmisel päeval kaks vastsündinud kassipoega ära uputama ja aeda maha matma. Ei tahtnud neid ilma peale piinlema jätta. Aliide on kunagi nooremast peast viis aastat ...

Surm ja usk, elu ja eksiil. Üksinduse ja surmaga tegelemine on väikekoguduse vaimuliku igapäev. Küpses eas võõrasse kultuuri istutatud hingehoidja on ka ise sageli väga üksi. Vanad tahavad, et neid maetaks emakeeles ning selleks on kutsutud kodumaalt Torontosse, kus on suurim eestlaste kogukond eksiilis, kolm vaimulikku. – Endine insener Jüri Puusaag, eks-näitleja Kalle Kadakas ja kolmandat põlve vaimulik Mart Salumäe. Iga matus peegeldab võõrasse keskkonda sattunud hingekarjastele nende endi probleeme: keerulised suhted oma lähedaste ja kogudustega, identiteedi kahestumine võõrsil elades, usu marginaliseerumine, kohanematus ingliskeelses suurlinnas, surm kui ebamugav tabuteema kaasaegses “igavese nooruse” ühiskonnas.

Grupp kontoritööst tüdinud eestlasi on gruusia tee tuleviku oma südameasjaks võtnud. Mida arvavad nende plaanist aga kohalikud, kellest paljudes elab veel mälestus nõukogude aja teetootmisest? Kas kaks erinevat kultuuri suudavad leida ühise keele ja gruusia tee uuele elule tuua?

Dokumentaalfilm Rein Taageperast on kvintessents suure mõtleja ja suure tegutseja eluteest ning elutööst. Filmis kõnelevad arhiiviürikud, aga ka tema kaasteelised nii Kalifornias kui Eestis. Ja muidugi Rein Taagepera ise.

Meie Küla Eitede pildisari on Ave Nahkurist teinud kindlasti ühe tuntuma naivistliku kunstniku kodumaal. Ta on aastaid pidanud koos elukaaslase Imrega kunstikohvikut Raudoja kõrtis, tegelenud seal turismi ja loominguga. Elava ja otsekohese ütlemisega Ave ei salli aga külma ja pimedat talve ning sellega kaasnevat masendust. Ühel hetkel läks olukord aga nii kaugele, et ta otsustas elus kannapöörde teha ning koos perega Kanaaridel paiknevasse La Gomera mägikülla elama kolida. Uue kodu rajamine on pannud Ave silmad särama ja tegutsema tõeliselt uues elujõus. Film uurib, kuidas tema tegemised kulgevad, kas uued argimured troopilisel saarel seda suurt indu kärbivad ja kas kolimine on ...

Kati, Triin ja Siiri kolisid Londonisse, et paar aastat keelt õppida ja kogemusi omandada. On möödunud juba üle kümne aasta, loodud pere ja sündinud lapsed ning tundub, et tulevik on nüüd seotud välismaaga. Igatsus kodumaa järele on jäänud, kuid tagasipöördumine hirmutab. Miks on kojutulek järsku nii keeruline?