Otsingutulemused

Dokumentaalfilm vene juurtega Eesti naisest Irinast, kes liitub Naiskodukaitsega, et õppida sõduriks. Ta tunneb kohustust suuta Eestit kaitsta riigi eest, mida ta isa tingimusteta armastas. Aasta jooksul osaleb ta erinevatel väljaõpetel ja otsib oma kohta, olles pidevas enesearengus. Kas mugavustsoonist väljudes jääb kohusetunne püsima?

Lugu emast ja pojast ning võidujooksust kilpkonnaga, mille sa alati kaotad.

See on muinasjutt, mis on täis valgust, maagiat ja nostalgiat. Savinukk äratab oma ümbruse, mis muutub sürreaalseks maailmaks, mis on pidevas liikumises ja muutuses. Film on filmitud loomuliku valgusega ning päevavalguse nähtavad muutused võimendavad filmis liikuvat aega.

Nagu öeldakse, ripub inimese elu juuksekarva otsas. Iga hetk, iga sekund, esimesest hingetõmbest viimaseni, öösel ja päeval, suvel ning talvel, haiguses ja tervises võib see juuksekarv katkeda. Selleks pole kuigi palju vaja. Usaldustelefonile helistamine on inimestele viimaseks lootuseks ja sidemeks maailmaga. Depressioon, üksindus, lootusetus, väljapääsmatus – need on kõnede põhiteemad. Usaldustelefoni nõustajad on tähelepanelikud kuulajad ja muremõtete hajutajad. Nad on otsekui head inglid, kes kutsuvad minejaid tagasi elule.

Päris Eesti lõunapiiril, eemal suurtest linnadest, asub Karula rahvuspark. Valga- ja Võrumaa piiril Antsla, Karula, Mõniste ja Varstu valla maadel 1979. aastal asutatud maastikukaitseala sai rahvuspargiks 1993. Ümmarguselt 12 000 hektaril kaitstakse seal nii ürgloodust kui ka pärandmaastikke. Üks reljeefikompleks, üks metsamassiiv, üks kihelkond – üks väike maailm. Ehkki elamiseks karune ja karm kant, on inimene siia paigale jäänud ja maastikku kujundanud ammustest aegadest. Ülevaade rahvuspargi loodusest, lindudest, loomadest ja inimestest.

Päikeselise loomuga Tiia on teinud lepingu SOS lastekülaga, et olla professionaalne palgaline ema. Tema hoole all on kuus last. Tiial pole lapsi, ta on alati unistanud paljulapselisest perest. Tiia SOS lasteküla perest on noortekodusse lahkumas vanim kasvandik, et alustada iseseisvat elu. Perre võetakse uus laps, 8-aastane Saaremaa tüdruk, kelle ema on surnud ja töötu isa otsustanud tütrest loobuda.

Seitse keskealist inimest elavad ja töötavad Kesk-Eesti ühes väikeses maakohas Tabiveres. Siirates ja südamlikes intervjuudes avanevad inimeste rõõmud ja valud. Elu sealkandis pole lihtne, kõigile ei jätku tööd. Ka need, kellel püsiv sissetulek, ei saa lubada endale just väga palju. Seitsme portreteeritava elu pole olnud kerge, kõigi eluteed märgib mõni valus saatusejõnks. Aga nad oskavad tunda rõõmu ka vähesest, hinnata elu oma karmuses, armastada oma tööd ja lähedasi. Soov lisada ellu loovust, toob need seitse inimest kokku Tabivere huviteatrisse, mis pakub neile võimaluse loominguliseks eneseteostuseks.

Rein Raamatut (1931) võib õigusega pidada eesti joonisfilmi ja animatsioonikunsti suureks teerajajaks. 1970–71 külastas ta Moskvas Sojuzmultfilmis tulevaste kunstnike-multiplikaatorite kursuseid, kus tutvus joonisfilmi tehnoloogia, selle erinevate etappide ning režii- ja dramaturgiaküsimustega. 1971 rajas Rein Raamat Tallinnfilmi juurde eraldi joonisfilmigrupi, praeguse Eesti Joonisfilmi eelkäija ja töötas selle juhina 1989. aastani. Filmide kaasloojaiks valis Raamat võimekamaid ja omanäolisemaid kunstnikke, heliloojaid ja operaatoreid, kellega koostöös sündisid joonisfilmid, mis on leidnud kõige laialdasemat tunnustust.

Eluloofilm kunagisest imelapsest, hilisemast maailmamainega viiulivirtuoosist Evi Liivakust (1924 – 1996) tutvustab andeka muusiku elu alates lapsepõlveaastatest Viljandis kuni elu viimaste hetkedeni New Yorgis. Filmi läbivat liini kannab lesestunud vanahärra Richard Anschuetz, Liivaku elukaaslane ja muusikapartner sõjajärgseist aastaist peale. Vanahärra imetluses, vaikmõtisklustes, möödunu eluolu ja vastastikuste suhete kirjeldustes on üllast väärikust, milles avaneb kahe inimese kiindumus teineteisesse ja oma kunsti.

Lugu üksikisast, kes iseendale ja pojale piire seades püüab oma poja kasvatamisega toime tulla. Ta soovib oma lapsele parimat, saamata ise aru, mis on pojale parim. Isa karmid manitsused on ilmselt pärit ta enda lapsepõlvest. Tahtmatult jäljendab ta omaenese isa. Õnnetu mees püüab kasvatada õnnelikku meest.