Otsingutulemused

Kesköö Õpilase kõrvu ulatuvad kuuldused ühest erilisest naisest, kes on oma partnerite suhtes väga valiv, aga kui kellelgi on õnnestunud temaga öö veeta, olevat see elumuutev kogemus. Mees otsustab võimalust kasutada, kuid näinud noormehe füüsist, lükkab ihaldatud daam ta naerdes kõrvale. Kesköö Õpilane on murtud. Soovides oma olukorda parandada, pöördub ta imearsti poole, kes just sellistele hädadele rohtu leidvat. Kujundlik ja absurdne lugu Vana-Hiina erootilise kirjanduse ainetel, mis kõnetab ka tänasel päeval.

Emily elab oma maailmas, mida sisustavad tütar Stella ja raamat “Peeter Paan”. Tema suhted abikaasa Allaniga on haprad, sest mõlemat kummitab minevik. Pöörde toob dramaatiline õnnetus. Film käsitleb elu paratamatuse foonil küsimust, kas trauma suudab ka tervendada.

Minategelane vaatab tudengipõlves Emir Kusturica filmi “Must kass, valge kass”, mis räägib balkani pöörasest elust. Ta taipab korraga, et on seda kõike oma lapsepõlve Võrumaal juba näinud – siga sööb Sierrat, rääkiv suusamüts ja vanaema eetrilõhnaline rohukapp, tekitab loovusest plahvatava olukorra. Rahu toob piimapukil mediteeriv külamees, kes laseb videviku lummuses pilgu vedelaks.

Inglane Mark loob silla maiade ja lääne maailma vahele. Ta tutvustab püha kalendrit tänu millele on võimalik leida oma missiooni ja teada igapäeva energiat, ta teeb tuletseremooniaid ja jagab kuidas tulega suhelda. Film jagab Marki lugu kuidas ta maiade päevajuhiks sai ning kuidas ta kohalikke nende juurtarkustega taasühendab. Maiad kogevad universumi kui kootud vaipa, milles me kõik oleme lõngajupid, luues uskumatuid mustreid ja inspireerivaid lugusid.

Film Petseri linnast ja sealsetest inimestest jutustatuna läbi minu vana-vanaema elusaatuse. Vana-vanaema isa, kes oli Petseri aselinnapea, tapeti bolševike poolt, kuna ta oli keeldunud revolutsionääridele andmast linnas asuva kloostri võtmeid. Eesti Vabadussõja soomusrongid jõuavad paar kuud hiljem Petserisse ja linn vabastatakse. Ühel soomusrongi sõduril, Taani vabatahtlikul, on kaasas filmikaamera ning ta jäädvustab vanimad filmikaadrid Petserist. Kuskil seal hüpleval filmilindil on ka minu vana-vanaema.

Rohke animatsiooniga dokfilm ülipopulaarsest karikaturistist Gorist, kelle saatus möödunud sajandi alguse Eestis näitab võimu ja vabaduse vahekorda nagu peeglis. Gori (1894-1944) fellinilikus maailmas segunevad farss ja draama, palagan ja suur poliitika. Ei ole teemat, mida Gori pliiats ei pilaks, kuni tuuled pöörduvad ja suid hakatakse sulgema. Võim koondub uute diktaatorite kätte. Ja see võim ei karda midagi rohkem kui enda naeruväärsust. Samas on vaenlase naeruvääristamine üks tema tõhusamaid relvi.

Hardi Volmeri autoportree, tähistamaks värvika kineasti 50. tööjuubelit filmivallas. Nähtavasti pole teist Eesti kultuuritegelast, kelle elu ja loomingukäik oleks sedavõrd põhjalikult, aastakümnete vältel filmilindile dokumenteeritud. Seda haruldast, põnevat ja lõbusat materjali autorid kasutavadki - täiesti ajalootruult, aga üsna vallatult.

Oliver on 12-aastane poiss, kelle ema Mari põeb IV astme vähki. Nad valmistuvad koos tema surmaks. Mari proovib Oliverile näidata kuidas lennata ringi nagu hing, kuidas nad saavad suhelda, kui ta on ingel taevas või kuidas nad mängivad koos jalgapalli ka pärast tema lahkumist. Samal ajal peab Mari võitlema kohtus oma tütre hoolduõiguse eest, et teda kasvõi korra enne surma veel näha. Selle kõige keskel on Oliver, kelle suurimaks sooviks on lihtsalt oma ema ja õega õnnelikult koos elada. Film räägib loo noore poisi toimetulekust raskete teemadega nagu ema kaotus haigusele ja ilma jäämine oma õest. See on film ema armastusest ...

Lugu Eesti tipp-rallisõitjatest 1980ndatel aastatel sportlastena Nõukogude Liidu absurdses süsteemis. Eestlased olid 80ndatel nii kiired, et N.Liidu koondises sõitis igal hooajal mitu meie ekipaaži. Ott Tänaku ja Markko Märtini kombel maailma tipptiimides sõitmine oli tollaste sportlaste jaoks siiski kättesaamatu unistus. Nende jaoks oligi tipp Nõukogude Liidu koondise liikme staatus, sest kaugemale ei olnud võimalik raudse eesriide tõttu pürgida. „Ei olnud mõtet unistadagi, see oli meie saatus,“ ütleb filmis endine kaardilugeja ja Harju KEK-i rallitiimi juht Toomas Diener. N. Liidu koondise sõitja koha nimel käis tihe rebimine, seal sõitmine oli iga võidusõitja unistus teiselgi põhjusel - riigis, kus kõik ...

Film otsib vastust küsimusele, kas nõukogude võim sundis maletajat Paul Kerest 1948. aastal tiitli loovutama? Ent oma rahvast esindas Keres maailmas aastakümneid. Eestlastele sisendas ta okupatsiooni ajal eneseusku. Just sel põhjusel saatsid tema leinarongkäiku 1975. aastal kümned tuhanded inimesed. Juba 22-aastaselt sai maletaja Paul Keresest pärast legendaarse AVRO turniiri võitu maailma kuulsaim eestlane. "Ühenduses AVRO rahwuswahelise maleturniiriga kirjutawad nüüd kõik maailma ajalehed turniiri wõitjast eestlasest Paul Keresest kui lootusrikkamast maletähest, ennustades teda tulewaseks maailmameistriks," kirjutas ajaleht Uus Maa 1938. aastal. Male maailmameistriks Keres ei tulnud.